Päevakorra profiil: Andres Metsoja
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) teine lugemine
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Poliitiline positsioon
Tugev vastuseis mootorsõidukimaksu eelnõule, mis on raamitud väärtuspõhise ja tulemuspõhise kriitikana. Peamine seisukoht on, et maksutõusud praeguses majandusolukorras ei ole elanikele ega ettevõtjatele jõukohased ning ohustavad regionaalset tasakaalu. Rõhutatakse vajadust stabiilsuse ja riigi terviklikkuse järele, et jätta lastele hoomatav riik. Eelnõu ideoloogiline viga seisneb selles, et see sunnib inimesi elukohti vahetama, mitte sõidukeid säästlikumate vastu.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi maksupoliitika (tulumaksu ajalooline langetamine, aktsiiside sildistamine) ja regionaalpoliitika teemadel. Kasutab majanduslikke argumente (konkurentsivõime langus, majanduse raskused) ja sotsiaalseid põhjendusi (elulaad, maapiirkondade tühjenemine) eelnõu puuduste selgitamiseks. Eraldi rõhutatakse teadmisi ühistranspordi rahastamise ja korraldusliku poole eesootavate probleemide osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on tõsine, murelik ja veenvalt vastanduv, kasutades nii loogilisi argumente kui ka emotsionaalseid apelle. Kasutatakse retoorilisi küsimusi valitsuse valikute ja riigi tuleviku kohta ("Mis see Eesti siis tegelikult on?"). Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravaid hinnanguid (nt maksustamist nimetatakse "totraks") ning hoiatatakse kogukondliku lagunemise eest.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad aktiivset osalemist Riigikogu istungil 2024-07-29, esitades neli kõnet, millest üks oli pikem põhjendatud seisukoht ja kaks küsimust ettekandjale. Muster viitab osalemisele oluliste eelnõude aruteludel, esitades korduvalt küsimusi raha sildistamise ja regionaalse tasakaalu kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse poliitiliste valikute vastu, eriti maksutõusude ja regionaalpoliitika osas. Vastustatakse valitsuse ideoloogilist eeldust, et maksuga saab inimesi keskkonnasäästu suunas nügida, tuues esile selle negatiivsed tagajärjed. Kriitika on poliitika- ja ideoloogiapõhine, süüdistades valitsust ebavõrdsuse suurendamises ja valede detailidega tegelemises.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puuduvad otsesed viited koostööle teiste poliitikutega või kompromissivalmidusele, kuna kõne keskendub eelnõu tugevale vastustamisele. Kõneleja viitab vajadusele vaadata riiki tervikuna ja märgata erinevaid pusletükke, mis viitab soovile laiemale poliitilisele arutelule.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Väga tugev regionaalne fookus, rõhutades maapiirkondade probleeme (sideteenuste, elektriühenduse ja teede kättesaamatus, koolide sulgemine). Hoiatatakse, et mootorsõidukimaks süvendab maapiirkondade tühjenemist, kuna seal on raskemad sõidukid elulaadi vajadus. Nõutakse regionaalse võrdsuse ja iga elaniku õiguse oma elulaadile pühaks pidamist.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Vastustab maksutõuse ajal, mil majandusel on raske, kuna see halvendab Eesti konkurentsivõimet ja sunnib ettevõtjaid uksi sulgema. Eelistab stabiilsust ja majanduskasvu riigieelarve tasakaalustamiseks, mitte raha äravõtmist. Kritiseerib riigieelarvesse sildita minevat raha ja küsib, miks ei kaalutud ummikumaksu kogumist seal, kus on probleem.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub sotsiaalsele ebavõrdsusele, mis tekib maapiirkondade elulaadi maksustamisest, kus raskemad sõidukid on vajadus. Rõhutatakse, et maksustamine ei tohi võrdsustada mugavust ja vajadust, kuna see suurendab ebavõrdsust. Mainitakse ootust, et maksuraha parandaks puuetega inimeste transporti.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) vastustamine teisel lugemisel. Kõneleja on eelnõu tugev vastane, keskendudes selle ideoloogilistele vigadele ja negatiivsele mõjule regionaalsele tasakaalule ning majandusele. Nõutakse, et maksuraha oleks sildistatud teede ja transpordi parandamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid