Päevakorra profiil: Andres Metsoja
Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) teine lugemine
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt eelnõu 437 SE (maamaksuseaduse muudatus) vastane, kuna seda peetakse omanikke ja majandussektoreid koormavaks "maksukirveks". Positsioon on väärtuspõhine, rõhutades, et omanikuks olemine on Eesti riigi alus, ning kritiseerides riiki bürokraatia ja maksutõusude eest. Kõneleja hoiatab, et eelnõu tõukab omanikke nii riigist kui ka maksude maksmisest kaugemale.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab põhjalikke teadmisi maamaksu laekumise, kohaliku omavalitsuse autonoomia piirangute ja looduskaitsealuste maade kompenseerimise (tasandusfond, taluvustasu) teemal. Erialane pädevus ilmneb ka metsandussektori regulatsioonide (Natura 2000, metsateatised, mõjude hindamine) ja nendega seotud bürokraatia üksikasjalikus kirjeldamises. Kasutatakse konkreetseid näiteid seadusandluse absurdsetest tagajärgedest e-teenustes.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja murelik, kasutades tugevaid metafoore ("Pandora laegas", "maksukirves") seaduse negatiivsete tagajärgede rõhutamiseks. Kõneleja tasakaalustab loogilisi argumente (majandusmõju, bürokraatia) väärtuspõhiste üleskutsetega omaniku rolli ja õiguste kaitseks. Toon on formaalne, kuid väljendab pettumust riigi tegevuse üle ("kas me siis tõesti sellist riiki tahtsime").
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, esitades konkreetseid küsimusi eelnõu sätete kohta ja pidades pikemaid kommentaare (palus lisaaega kolm minutit). Tegevusmustrid viitavad keskendumisele parlamenditööle ja detailsele seaduseanalüüsile.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud riigi ja seadusandja vastu, keda süüdistatakse bürokraatia loomises, omanike koormamises ning kohalike omavalitsuste tulude eiramises (looduskaitsealuste maade kompenseerimata jätmine). Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes seaduste negatiivsele mõjule majandusele ja omandisuhetele. Kompromissivalmidust maksutõusu osas ei väljendata, vaid kutsutakse eelnõud mitte toetama.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiili kohta puuduvad andmed praeguses kontekstis, kuid mainitakse varasemat ebaõnnestunud katset Pärnu volikogus toetada spaasid maamaksu vabastusega, mille riiklik seadusandlus välistas. See näide rõhutab pigem kohaliku autonoomia puudumist ja riigi jäika kontrolli.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on laiemalt riiklikel majandus- ja omandiküsimustel, kuid spetsiifiliste näidetena kohaliku omavalitsuse autonoomia piirangutest tuuakse esile kogemus Pärnu volikogus. Mainitakse ka konkreetseid majandussektoreid (põllumajandus, metsandus), mis on regionaalselt olulised.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt omanikke ja ettevõtlust toetavad, vastandudes maksutõusudele, mis suurendavad toodete ja toidu hindu ning löövad konkurentsivõimet. Rõhutatakse põllumajandus- ja metsandussektori tähtsust ning kritiseeritakse riigi poolt omanikele pandud täiendavaid kulusid ja bürokraatiat. Toetatakse kohaliku omavalitsuse suuremat finantsautonoomiat.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Maamaksuseaduse muutmise eelnõu (437 SE) vastustamine, eriti sätte osas, mis kehtestab maamaksu tõusu piirmääraks 10–100% ja välistab nullprotsendilise tõusu. Kõneleja on eelnõu aktiivne vastane, soovitades seda mitte toetada. Sekundaarselt keskendutakse looduskaitseliste piirangute (Natura 2000) ja metsateatiste bürokraatiale.
3 Analüüsitud kõnesid