Päevakorrapunktide kaupa: Eero Merilind

Kõneleja näitab teadlikkust sotsiaalteenuste spetsiifilistest detailidest, keskendudes kaugtõlke- ja viipekeele tõlketeenuste olemasolule. Kompetents ilmneb teenuste rakendusala täpsustamise soovis, eriti perearsti vastuvõtu kontekstis.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust sotsiaalpoliitika, rahvatervise ja tervishoiu rahastamise valdkonnas. Kasutatakse konkreetseid andmeid eluea ja tervise ebavõrdsuse kohta (nt 18-aastane lõhe hariduse alusel) ning finantsnäitajaid Tervisekassa defitsiidi vähendamise osas. Ekspertiis väljendub ka detailsete arengukavade ja seaduste (nt Haiglavõrgu arengusuunad 2040, uus rahvatervishoiu teenuse seadus) nimetamises.

Ekspertiis keskendub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse juriidilistele ja protseduurilistele detailidele. Kõneleja on teadlik patsiendi tahteavalduse spetsiifikast, küsides konkreetselt selle uuendamise või tühistamise võimaluste kohta.

Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist lastekaitseseaduse (LasteKS) ja karistusseadustiku (KarS) sätetest, viidates konkreetsetele paragrahvidele (§ 20, § 145) ja menetlustähtaegadele (60 päeva). Ekspertiis on tugevalt toetatud juriidiliste allikatega, sealhulgas advokaadibüroo Ellex Raidla arvamusega, mille ta isiklikult tellis seaduse tõlgendamise kindlustamiseks. Ta kordab järjepidevalt, et pedofiilia karistus ei kustu ja keeld lastega töötada on eluaegne.

Kõneleja näitab üles tugevat protseduurilist ja temaatilist asjatundlikkust sotsiaalhoolekande ja hooldereformi valdkonnas, esinedes s508 SE eelnõu sotsiaalkomisjoni ettekandjana. Ta kasutab konkreetseid andmeid (nt 65 miljonit eurot hooldereformiks, 1,35 miljoni euro suurune kärbe) ning viitab põhjalikele aruteludele ja ministeeriumi selgitustele. Ekspertiis hõlmab ka teadmisi kohalike omavalitsuste praktikast pensionäridele taskuraha (20–25% pensionist) jätmisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalpoliitika ja seadusandluse protseduuride osas, viidates Sotsiaalkomisjonis toimunud pikale diskussioonile. Ekspertiis keskendub keeruliste eetiliste ja õiguslike mõistete (nt "vaba tahe") defineerimisele abordi kontekstis. Ta küsib sisulisi küsimusi abordi tegemise tegelike põhjuste kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust ravimite tarneahela ja haiglaapteekide logistika osas, kasutades termineid nagu "otsesissevedu", "toimeained" ja "tarneraskused". Ekspertiis keskendub majanduslikele ja logistilistele mehhanismidele, mis mõjutavad ravimite hinda ja kättesaadavust. Eraldi rõhutatakse ravimivarude planeerimise tõhustamist ja alternatiivsete lahenduste leidmist haruldaste haiguste ravis.

Kõneleja näitab asjatundlikkust meditsiiniseadmete regulatsiooni ja haldusprotseduuride valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "halduskoormus," "andmekogu" ja viidatakse konkreetsetele seaduseparagrahvidele ning ametkondadele (Ravimiamet, Terviseamet). Ekspertiis põhineb laialdasel konsulteerimisel Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja erialaliitudega.

Ekspertiis on selgelt seotud sotsiaalhoolekande seadusandluse ja Riigikogu komisjoni tööprotseduuridega. Kasutatakse konkreetseid andmeid, nagu 6700 mõjutatud inimest ja 1,3 miljoni euro suurune kokkuhoid. Speaker demonstreerib autoriteeti komisjoni arutelude ja menetlusotsuste kokkuvõtmisel.

Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust sotsiaalkomisjoni töö ja seaduseelnõu 427 SE detailide osas, selgitades muuhulgas andmevahetussüsteemi loomist ja vanemluse toetamise ülesannete üleviimist Tervise Arengu Instituudist Sotsiaalkindlustusametisse. Ekspertiis on suunatud seadusandluse praktilisele rakendamisele ja menetluslikele otsustele, tuues esile ka muudatusettepanekute sisu.

Kõneleja näitab üles huvi korruptsioonivastase seaduse tehniliste detailide vastu, küsides täpsustusi arstide staatuse ("ametisikud") ja piirangute rakendumise kohta ravimisel. See viitab fookusele õigusnormide ja tervishoiuvaldkonna kokkupuutepunktidele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tervishoiu haldusküsimustes, keskendudes meditsiiniseadmete regulatsioonile, eelarve ja personalivajaduse ümberpaigutamisele ning CE-märgistuse rakendamisele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "tervise infosüsteemi andmed" ja "riiklik järelevalve". Asjatundlikkus tuleneb Sotsiaalkomisjoni töö kokkuvõtmisest.

Kõneleja näitab teadlikkust tervishoiu finantsküsimustest, keskendudes ravikindlustuse eelarvele. Ta kasutab allikana Tervisekassa juhatuse liikme seisukohta ja viitab konkreetsele meediaväljaandele (Maaleht), mis näitab teema aktiivset jälgimist.

Kõneleja näitab teadlikkust tsiviilkohtumenetluse finantsaspektidest, käsitledes spetsiifilisi lahendusi nagu riigilõivust vabastamine ja hüvitamine fondi kaudu. Ta viitab ka Sotsiaalkomisjoni asjakohasusele teema arutamisel, mis näitab teadmisi parlamendi töökorraldusest.

Kõneleja näitab huvi tervishoiu administratiivsete detailide vastu, keskendudes perearstide ja tervisekeskuste eristamisele. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (ETO) ja numbrilisi andmeid (26), mis viitab teadmisele esmatasandi tervishoiu korraldusest ja selle rollist seaduseelnõus.

Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust rahvatervise, meditsiini ja toitumise valdkonnas, viidates teaduskirjandusele (The Lancet) ja Tervise Arengu Instituudi uuringutele. Ta kasutab statistikat laste ülekaalulisuse määra kohta ning loetleb arstina liigse suhkrutarbimisega seotud haigusi nagu teist tüüpi diabeet ja metaboolne sündroom. Ekspertiisi kinnitab ka rahvusvaheliste näidete (Soome, Ühendkuningriik) ja nende tulemuste detailne esitamine.

Kõneleja näitab huvi tervishoiu administratiivsete detailide vastu, küsides konkreetselt täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise keerukuse kohta. Ekspertiis on suunatud pigem protseduurilisele lihtsusele ja kodaniku jaoks mugavale rakendamisele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi atmosfäärifüüsikast ja keemiast, selgitades detailselt kondensjälgede ja sinise lume tekkemehhanisme (nt veeauru kondenseerumine, jääkristallid, valguse hajumine). Kasutatakse tehnilisi termineid (nt süsinikdioksiid, tahked osakesed, jääkristallid) ning viidatakse hiljutistele teadusartiklitele nanoosakeste kohta.

Kõneleja tegeleb rahvatervise teemaga, täpsemalt vaktsiinide rolliga haiguste ennetamisel. Puuduvad tõendid isikliku tehnilise ekspertiisi kohta, kuna ta palub ettekandjal (Irja Lutsaril) seisukohta kinnitada ja rõhutada.

Poliitik näitab üles huvi teadusmahukate ettevõtete ja välisinvesteeringute teema vastu, keskendudes strateegilistele küsimustele, kuidas Eestisse investeeringuid meelitada. Eelkõige rõhutatakse farmaatsiatööstuse (ravimitehas) arendamise potentsiaali.

Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalvaldkondade (haridus ja tervis) seostest ning oskab tuua paralleele varasemate poliitiliste meetmetega. Eelkõige viidatakse konkreetselt eelmisel aastal kehtestatud õdede ja arstide lähtetoetustele maapiirkondades arstiabi kättesaadavuse parandamiseks.