Päevakorra profiil: Tiit Maran
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (645 SE) teine lugemine
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on teraval jõukuse ebavõrdsusel ja riigi ülalpidamise koormuse ebaühtlasel jaotumisel, mis koondab jõukuse üha väiksema osa kätte. Kõneleja on tugevalt vastu praegusele suunale, mis viib Eestit Põhjamaade mudelist eemale, ning rõhutab, et ebavõrdsus ohustab riigi sidusust, stabiilsust ja võimekust kriisidega toime tulla. Tema seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, seostades majanduslikku ebavõrdsust otseselt riigikaitse ja keskkonnakriisiga toimetuleku võimega.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles teadmisi jõukuse jaotumise analüüsimisel, kasutades andmeid World Inequality Database'ist (wid.world) ning esitades detailseid statistilisi võrdlusi Eesti ja teiste riikide vahel. Ta toob välja konkreetsed protsendid rahvusliku jõukuse jaotumisest 1% ja 10% jõukaima osa kätte Eestis ja võrdlusriikides (nt Taani, USA, Soome). Kuigi ta tunnistab, et teema pole tema otsene valdkond, on esitlus faktipõhine ja keskendub ebavõrdsuse numbrilisele kasvule.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine, analüütiline ja hoiatav, rõhutades, et praegune suund on riigile "rumal, nõrk ja ohtlik". Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja statistilistele andmetele, sidudes need ühiskondliku sidususe ja riigikaitsega seotud väärtuspõhiste muredega. Ta kasutab ajaloolist näidet (Taani 1930. aastatel) lahenduse pakkumiseks ja vastandab Eesti arengut "igava Põhjamaa paleusele" "ameerikaliku mitte eriti õnnelike inimeste ühiskonnaga".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja esitas ühe pikema kõne Riigikogu istungil, paludes selleks lisaaega kolm minutit.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud süsteemsele ebavõrdsuse kasvule ja selle tagajärgedele, mis viivad Eestit eemale Põhjamaade mudelist USA-laadse ühiskonna suunas. Ta kritiseerib poliitikat, mis paneb riigi ülalpidamise koormuse nende peale, "kellel on niigi vähe". Konkreetseid poliitilisi vastaseid, erakondi või seaduseelnõu algatajaid nimepidi ei kritiseerita.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja pooldab laiapõhjalist koostööd riigi, ettevõtjate ja töötajate vahel, viidates Taani ajaloolisele näitele tasakaaluka Põhjamaade mudeli loomisel. Ta näeb lahendusena üleriigilist lepet ummikseisust väljatulemiseks. Puuduvad andmed praeguse erakondadevahelise koostöö kohta Riigikogus.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti rahvuslik jõukus ja selle jaotumine) ning ulatuslikul rahvusvahelisel võrdlusel. Ta kasutab andmeid ja võrdleb Eestit Põhjamaade (Taani, Soome), Lääne-Euroopa (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia), Balti riikide (Läti, Leedu) ning USA ja Venemaaga.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on vastu jõukuse koondumisele ja maksukoormuse nihkumisele vaesema elanikkonna kätte, pooldades majandusmudelit, mis tagaks suurema tasakaalu ja sotsiaalse sidususe (Põhjamaade mudel). Ta väidab, et ebavõrdsus takistab riigi mõistlikku toimimist ja majanduskasvu kasu laialdast jaotumist, ning rõhutab vajadust riigi ülalpidamiseks vajaliku raha leidmiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne probleem on kasvav ebavõrdsus, mis kahjustab ühiskonna sidusust ja stabiilsust ning suurendab võõrandumist riigist. Kõneleja hoiatab, et ebavõrdsus viib paratamatult kokkuhoiuni hariduse arvelt, muutes ühiskonna järjest rumalamaks.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõne on peetud seaduseelnõu 645 SE (Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse eelnõu) teisel lugemisel. Kõneleja on sisuliselt vastuseisul seaduseelnõu taustal olevale maksupoliitilisele suunale, mis tema hinnangul süvendab ebavõrdsust.
2 Analüüsitud kõnesid