Päevakorra profiil: Tiit Maran
Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) esimene lugemine
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon eelnõu suhtes on vastuoluline: toetatakse tehnilisi muudatusi, mis lihtsustaksid bürokraatiat ja on ametnike poolt kaua oodatud, kuid vastustatakse tugevalt kahte sätet, mis puudutavad hüvitusalasid ja kodanikuühiskonna õigust teha kaitseala ettepanekuid. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades kodanikuühiskonna kaitset ja poliitilise survestamise ohtu, mistõttu tehakse sotsiaaldemokraatide nimel ettepanek eelnõu tagasi lükata. Eelnõu on "nuditud variant" varasemast, mis oli vaatluse all sotsiaaldemokraatide koalitsioonis oleku ajal.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust looduskaitseseaduse ja selle muudatuste osas, käsitledes detailselt ehituskeeluvööndeid, hüvitusalade regulatsioone ja kaitsealade moodustamise protseduure. Kasutatakse tehnilisi termineid (nt "ehituskeeluvöönd", "hüvitus- ja leevendusalad") ning viidatakse seaduseelnõu pikale väljatöötamiskavatsusele alates 2017. aastast. Eraldi rõhutatakse Keskkonnaameti alarahastatust ja selle poliitilist alluvust.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline ja kriitiline, tasakaalustades loogilisi argumente (bürokraatia lihtsustamise vajadus) tugevate väärtuspõhiste apellidega (kodanikuühiskonna tasalülitamine). Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ja hüperbooli (nt Lahemaa asendamine vana karjääriga) potentsiaalsete ohtude illustreerimiseks. Toon on formaalne, kuid murelik, rõhutades, et eelnõu viib Eestit eemale enamuse eestimaalaste soovitud suunast.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid näitavad aktiivset osalemist Riigikogu istungitel seaduseelnõu esimesel lugemisel, esitades nii küsimusi kui ka pikemaid arutlusi. Kõneleja kasutab protseduurilisi vahendeid (lisaaja küsimine) ja esitab seisukohti fraktsiooni nimel. Viidatakse ka varasemale seotusele seaduseelnõu väljatöötamisega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud Kliimaministeeriumi poliitika ja eelnõu sätete vastu, kritiseerides poliitilist survestamist ja võimu tsentraliseerimist Keskkonnaametis. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, rõhutades, et uued sätted annavad poliitikutele liiga suured volitused ilma seaduslike juhisteta. Samuti kritiseeritakse varasemat peaministrit, kes jättis vajalikud muudatused 2022. aastal esitamata.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab varasemale koostööle, märkides, et eelnõu on lühendatud versioon sellest, mida arutati sotsiaaldemokraatide koalitsioonis oleku ajal. Praegusel hetkel on koostöö asendunud tugeva vastuseisuga, kuna eelnõu kaks punkti on vastuvõetamatud, mistõttu tehakse ettepanek eelnõu tagasi lükata.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, käsitledes looduskaitseseaduse üleriigilist rakendamist ja bürokraatia lihtsustamist. Regionaalne aspekt ilmneb murena vaeste omavalitsuste (vald) ees seisva arendajate surve ja ehituskeeluvööndi vähendamise osas, mis võib viia elukeskkonna kahjustamiseni.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated puudutavad regulatsiooni ja arendustegevuse tasakaalu, tunnistades, et piirangud on majandusele ebameeldivad. Rõhutatakse ohtu, et vaesed omavalitsused võivad majandusliku kasu (rikas arendaja) nimel teha keskkonnale kahjulikke otsuseid, ning kritiseeritakse kodanikuühiskonna õiguste eemaldamist kulukuse ettekäändel.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kodanikuühiskonna roll ja õiguste kaitse looduskaitses. Kõneleja vastustab tugevalt kodanikuühiskonna õiguse äravõtmist teha kaitseala ettepanekuid, leides, et see on "tasalülitamine" ja viib Eestit eemale demokraatlikest väärtustest. Rõhutatakse vajadust arendada kodanikuühiskonda, mitte seda kalli ettekäändel piirata.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muudatustel (612 SE). Kuigi tehnilised muudatused on vajalikud bürokraatia lihtsustamiseks, on kõneleja eelnõu vastane kahe sätte tõttu, mis puudutavad hüvitusalade määramist ja kaitsealade ettepanekute tegemise õigust. Kõneleja on eelnõu tagasilükkamise algataja.
3 Analüüsitud kõnesid