Päevakorra profiil: Tiit Maran
Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (610 SE) esimene lugemine
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõige pakilisem teema on looduskaitseseaduse muudatused (Natura hindamine), mis on ajendatud Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusest. Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud riigi pikaajalise tegematajätmise vastu, mis on tekitanud kohutava vastasseisu maaomanike ja riigi vahel. Kuigi seadusemuudatust peetakse vajalikuks bürokraatia vähendamiseks ja õigusliku korrektsuse tagamiseks, on tugev vastuseis eelnõu heakskiitmisele seni, kuni selles pole selgelt lahendatud tekkinud ebaõigluse hüvitamise küsimus. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes usalduse taastamisele ja õiglusele.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad demonstreerivad põhjalikke teadmisi keskkonnaõigusest, eriti Euroopa Liidu elupaikade direktiivist (Artikkel 6.3) ja Natura 2000 alade mõjude hindamise protseduuridest. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "metsateatis," "sihtkaitsevöönd," "tihumeetrit" ja "keskkonnamõjude strateegiline hindamine." Ekspertiis hõlmab ka halduskoormuse ja ajakulu võrdlemist täismahus keskkonnamõjude hindamise ning eraldiseisva Natura hindamise vahel.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil varieerub: komisjoni ettekanded on formaalsed, protseduurilised ja faktipõhised, keskendudes arutelu kokkuvõtetele ja konsensuslikele otsustele. Kriitilised sekkumised on aga äärmiselt emotsionaalsed ja tungivad, kasutades retoorikat nagu "uskumatult ebaõiglane" ja võrreldes looduskaitset "vähkkasvajaga." Kasutatakse ajaloolist konteksti (alates 2004. aastast) ja lugusid kohalikest maaomanikest, et rõhutada riigi tegevusetuse tagajärgi.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõnelejad on aktiivsed Riigikogu täiskogu istungil ja Keskkonnakomisjoni töös, osaledes ettekannete tegemises, küsimuste esitamises ja eelnõu menetlemises. Tegevusmustrid hõlmavad ametnike ja ministrite ärakuulamist ning huvigruppide (õiguskantsler, erametsaselts, keskkonnaühendused) kaasamise.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev kriitika on suunatud riigi ja poliitikute (sh toonaste Keskkonnaministeeriumi kantslerite) pikaajalise tegematajätmise vastu, mis jättis Natura mõjude hindamise rakendamata alates EL-iga liitumisest. Praegust eelnõu kritiseeritakse selle eest, et see ei lahenda tekkinud ebaõiglust maaomanike suhtes, kes on riigi usalduse kaotanud. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitiline, rõhutades, et see kahjustab looduskaitse mainet peaaegu vihkamiseni.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Keskkonnakomisjonis tehti mitmed protseduurilised otsused (eelnõu päevakorda võtmine, esimese lugemise lõpetamine, esindaja määramine) konsensuslikult. Samas näitab tugev vastuseis eelnõu sisulisele heakskiitmisele ja ettepanek menetlus katkestada, et kompromiss puudub olulises küsimuses (hüvitamine).
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt suunatud kohalikele metsaomanikele ja maainimestele, kes elavad Natura aladel ja keda riigi tegevusetus on otseselt mõjutanud. Rõhutatakse konflikti, mis on tekkinud riigi ja maakohtades elavate inimeste vahel seoses metsa raiepiirangutega.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisele Natura hindamise protsessi lihtsustamise kaudu. Samuti rõhutatakse erametsaomanike vajaduste ja keskkonnakaitse vahel tasakaalu leidmist, näiteks küttepuude raiumise mahu reguleerimisega. Tunnistatakse, et riigi varasem tegematajätmine läheb maksumaksjale kalliks maksma hüvitamise vajaduse tõttu.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid ebapiisavalt.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (610 SE) menetlemine. Kõnelejad on eelnõu kriitilised toetajad, kes nõuavad selle katkestamist seni, kuni ebaõigluse hüvitamise küsimus pole lahendatud. Oluline fookus on ka metsateatiste menetlemise halduskoormuse vähendamisel tulevikus.
7 Analüüsitud kõnesid