Istungi profiil: Mart Maastik
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-04-14
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on energia varustuskindlusel, hinnastabiilsusel ja riigi planeerimise kvaliteedil. Kõneleja vastustab tugevalt maismaatuuleparkide subsideerimist üle 200 miljoni euroga, väites, et see moonutab turgu ja pärsib arengut. Ta kritiseerib valitsuse ebarealistlikke 100% taastuvenergia eesmärke aastaks 2030, nimetades seda absurdseks illusiooniks, ning nõuab realistlikku energiamajanduse arengukava.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energiapoliitika ja infrastruktuuri alal, kasutades spetsiifilisi termineid nagu üledimensioneerimine, teravatt-tunnid ja CO2 kvoodid. Ta esitab detailseid finantsanalüüse, näiteks võrreldes Läti neljanda ühenduse maksumust (kuni 2 miljardit) odavama otseühenduse maksumusega (200–300 miljonit). Ta toetub oma väidetele ettevõtjate seisukohtadega, kes eelistavad stabiilsust toetustele.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on terav, kriitiline ja argumenteeritud, keskendudes loogilistele ja majanduslikele apellidele, kuid edastatud mureliku ja süüdistava tooniga. Kasutatakse tugevaid metafoore (nt "taevamanna", "turgu solkima") ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse otsuste ebamõistlikkust. Kõneleja nõuab vastuseid küsimustele "miks", mitte "kas", et vältida eitavat vastust.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja oli aktiivne täiskogu istungil, esitades arupärimise energia varustuskindluse teemal, mis oli adresseeritud nii peaministrile kui ka ministritele Suttile ja Alenderile. Ta osaleb pikalt ja järjepidevalt debatis, esitades korduvaid täpsustavaid küsimusi infrastruktuuri maksumuse ja prognooside kohta. Ta viitab varasematele aruteludele (nt Läti ühenduse teemal), näidates teema pikaajalist jälgimist.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus ja konkreetselt peaminister ning minister Andres Sutt, keda kritiseeritakse ebaselgete ja pidevalt muutuvate otsuste eest. Kriitika on terav, keskendudes valitsuse ebakompetentsusele energia planeerimisel ja turu moonutamisele subsideerimisega. Kõneleja vihjab, et otsuseid tehakse "kellegi usu või mingite lobigruppide isikliku kasu huvides", ning hoiatab, et praegune poliitika "tapab meie majanduse ära".
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on formaalne, pakkudes ministrile Suttile alguses viisaka, kuid iroonilise komplimendi. Märgitakse ära koostöö tuuleenergia arendajatega, kes on kõnelejaga ühendust võtnud, et väljendada vastuseisu subsideerimisele. Puuduvad andmed erakondadevahelise seadusandliku koostöö kohta.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus Saaremaale ja Baltikumi energiaühendustele. Eriti rõhutatakse Läti neljanda ühenduse planeerimist läbi Saaremaa, mille ehitamise vastu kõneleja tugevalt seisab, et vältida "Saaremaa looduse lörtsimist". Samuti mainitakse Soome ühendust Estlink 3 ja Baltikumi saartalitluse (saartalitlus) küsimust.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on tugevalt turumajanduslikud ja subsideerimisvastased, rõhutades, et ettevõtjad vajavad stabiilsust, mitte toetusi. Kõneleja on fiskaalselt konservatiivne, kritiseerides ülikalleid infrastruktuuriprojekte ja CO2 kvootide hinda, mis tapab majanduse. Ta pooldab kodumaise tooraine (põlevkivi) kasutamist, et tagada konkurentsivõimeline energia hind, taotledes vajadusel CO2 kvootide vähendamist Euroopa Liidult.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Puuduvad andmed
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on energiamajanduse arengukava (KAK) realistlikul ja mõistlikul planeerimisel. Kõneleja on vastustaja rollis seoses maismaatuuleparkide subsideerimise ja Saaremaa ühenduse projektiga, nõudes nende lõpetamist. Ta rõhutab vajadust taotleda Euroopa Liidult CO2 kvootide hinna vähendamist, et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime.
7 Analüüsitud kõnesid