Istungi profiil: Mart Maastik
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-18
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev vastuseis energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõule, mis kiirendab taastuvenergia projektide rajamist, eriti meretuuleparke. Vastuseis on põhimõtteline ja poliitikapõhine, rõhutades keskkonnakahju, maksumaksjate suuri kulusid ja riikliku tervikliku energiastrateegia puudumist. Kõneleja küsib, kelle huvi on tegelikult "ülekaalukas avalik huvi," viidates, et see ei teeni kohalike elanike huve.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib tehnilist asjatundlikkust energia infrastruktuuri osas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu 330-kilovoldine kõrgepingeliin, 120 meetri laiune koridor ja siseliinide ebapiisavus. Ta esitab konkreetseid rahalisi andmeid (1–2 miljardit eurot liini maksumus, 3 miljardit eurot subsideerimist) ning selgitab detailselt, kuidas püsitasud moodustavad suurema osa elektriarvest. Samuti viitab ta teadmistele maatuuleparkide ja meretuuleparkide kuluerinevustest.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, kahtlev ja kohati emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid ja retoorilisi küsimusi ("kus on siin see roheline mõtlemine!"). Kõneleja kasutab moraalset raamistikku ("Eesmärk pühitseb abinõu") ja vastandab loogilist kuluarvestust valitsuse ebaadekvaatsele jutule, rõhutades samal ajal kohalike elanike (pärismaalaste) muresid.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungi arutelul energiamajanduse seaduse muutmise eelnõu teemal, esitades nii küsimusi ettekandjale kui ka pikema sisulise kõne. Ta palub igaks juhuks kolm minutit kõneaega, mis viitab ettevalmistatud ja sisukale sekkumisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu esitajatele ja valitsuse poliitikale, mida süüdistatakse lühinägelikkuses ja huvide (sponsorite) teenimises. Kritiseeritakse ka välisfirmasid ("mingi teise riigi firma"), kes ehitavad kalleid parke, mille kasumi maksavad kinni Eesti maksumaksjad. Rünnakud on poliitika- ja protseduuripõhised, eriti keskkonnamõjude hindamise kiirendamise osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab teiste kolleegide (Kalle Grünthal, Lauri Laats, Andres Metsoja, Mario Kadastik) argumentidele, kasutades neid oma vastuseisu toetuseks, mis näitab debatis osalemist ja teiste seisukohtade arvestamist. Kompromissivalmidust ei väljendata, kuna Isamaa nimel antakse teada eelnõu kindlast mittetoetamisest.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on intensiivselt suunatud Saaremaale ja Muhumaale, rõhutades kohalike elanike (pärismaalaste) huve ja muresid. Eriti rõhutatakse 330 kV elektriliini rajamise keskkonnamõju (tuhandete hektarite metsa raie) ja selle mõju umbes 80 000 kinnistuomanikule Saaremaal.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt kriitilised subsideerimise ja riigi kulutuste osas, eriti seoses kordades kallimate meretuuleparkide rajamisega. Kõneleja rõhutab, et investeeringud (miljardid eurod) toovad kaasa meeletud püsitasud tarbijatele ja et kasum liigub eestlaste taskust kellegi teise taskusse. Eelistatakse kulutõhusamaid lahendusi, nagu maatuulepargid, ja nõutakse fiskaalset distsipliini.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest tõstatatakse kinnistuomanike õiguste küsimus seoses vajadusega riigistada maad 120 meetri laiuse liinikoridori jaoks. Samuti mainitakse bürokraatia vähendamise vajadust, tuues näiteks Saaremaa valla pikaajalise projekteerimistingimuste saamise protsessi.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise seaduse muutmise eelnõu vastustamine. Kõneleja on eelnõu tugev oponent, kritiseerides eriti keskkonnamõjude hindamise kiirendamist ja paralleelset projekteerimist, mis survestab Keskkonnaametit.
3 Analüüsitud kõnesid