Istungi profiil: Mart Maastik
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-24
Poliitiline positsioon
Kõneleja vastandub tugevalt Rail Balticu projekti praegusele ebamõistlikule rahastamisele ja teostusele, kritiseerides nii Euroopa Liidu kui ka varasemate Eesti valitsuste läbimõtlematust. Poliitiline positsioon on suunatud tervet mõistust ja rahalist vastutust rõhutavale poliitikale, nõudes valitsuselt lõpliku ja selge otsuse tegemist. Ta leiab, et parem on "õudne lõpp" kui "lõputu õudus", rõhutades vajadust vältida olukorda, kus ehitust jätkatakse teadmata vahenditega.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu rahastusperioodide ja suurprojektide finantseerimise osas, rõhutades vajadust põhjaliku äriplaani ja teostatavuse analüüsi järele. Ta viitab korduvatele aruteludele ja esitatud andmetele Riigikogu majanduskomisjonis, kahtlustades projekti isemajandamise võimet pärast valmimist. Ta kasutab võrdlusi eraettevõtluse ja panganduse loogikaga, et illustreerida EL-i rahastusmudeli ebaloogilisust.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, tungiv ja manitsev, rõhutades korduvalt läbimõtlemata otsuseid ja "rumalat seisu". Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja elulisi võrdlusi (nt pangalaenuga ja "pingule tõmmatud kummiga"), et rõhutada majanduslikku vastutustundetust. Ta kutsub üles valitsust näitama üles "sirget selga" ja tegema otsuseid, kasutades emotsionaalset üleskutset tervele mõistusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu majanduskomisjoni töös, viidates korduvalt seal esitatud andmetele ja aruteludele Rail Balticu teostatavuse üle. Ta teeb ettekande täiskogu istungil, toetades teise kolleegi (Evelin Poolamets) varasemat üleskutset. Muud tegevusmustrid või esinemissagedused ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Euroopa Liidu läbimõtlemata rahastusotsustele ja varasematele Eesti valitsustele/Riigikogu liikmetele, kes pole projekti teostatavust piisavalt analüüsinud. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele otsustusvõimetusele ning protseduurilistele vigadele, eriti suutmatuses vastu hakata "rumalavõitu direktiividele". Samuti kritiseeritakse riigi rahanappust, mis sunnib kasutama CO2 raha Rail Balticu ehitamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja propageerib tugevalt kolme Balti riigi (Eesti, Läti, Leedu) ministrite tasandi ühist ja koordineeritud tegevust, et minna Euroopa Liitu ühise seisukohaga. Ta rõhutab, et eraldi tegutsemine viib trahvide ja ebasoodsate tulemusteni, ning kutsub üles otsima kaasamõtlejaid lähiriikide seast. Koostöö on nähtud kui ainus viis saavutada mõistlik lahendus.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt regionaalne ja rahvusvaheline, keskendudes Balti riikide ühisele Rail Balticu projektile ja suhetele Euroopa Liiduga. Rõhutatakse, et Balti riigid peaksid ühiselt seisma vastu EL-i institutsioonidele, eriti kui projekt on väidetavalt sõjaliselt oluline.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad ranget fiskaaldistsipliini ja nõuavad enne suurprojekti jätkamist korralikku äriplaani ning kogu rahastuse läbimõtlemist. Kõneleja kahtleb Rail Balticu isemajandamise võimes ja kritiseerib CO2 raha kasutamist ehituseks riikliku rahanappuse tõttu. Ta nõuab, et kui projekt on EL-ile oluline, peab EL ise selle täielikult rahastama.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid ei ole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Rail Balticu projekti lõpetamise või ümberkorraldamise arutelul, samuti Eesti valitsuse tegevussuundade muutmisel Euroopa Liidu direktiividele vastuhakkamisel. Kõneleja toetab survet valitsusele, et see teeks majanduslikult vastutustundliku otsuse, ning nõuab lepingute ja rahastuse põhjalikku läbivaatamist.
2 Analüüsitud kõnesid