Päevakorra profiil: Mart Maastik
Arupärimine energia varustuskindluse kohta (nr 717)
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on energia varustuskindlusel ja realistliku arengukava puudumisel. Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse poliitikale, mis soosib üledimensioneerimist ja subsideerimist, pidades 100% taastuvenergia eesmärki aastaks 2030 absurdseks ja ebareaalseks. Kriitika on peamiselt suunatud valitsuse tegevuse ebakindlusele ja turu solkimisele, mis takistab investeeringuid. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine ja nõuab realistlikku planeerimist.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust energiapoliitika ja infrastruktuuri planeerimise alal, kasutades konkreetseid kuluprognoose (nt 1,3–2 miljardit eurot) ja tehnilisi termineid (teravatt-tund, üledimensioneerimine, juhitav energia, CO2-kvoodid). Ta rõhutab subsideerimise negatiivset mõju turule ja taastuvenergia ebastabiilsust, tuues esile vastuolud valitsuse elektrihinna prognoosides.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, analüütiline ja tungiv, keskendudes loogilistele argumentidele ja kulude võrdlustele (nt viis korda odavam lahendus). Kasutatakse teravat ja süüdistavat keelt (nt "turgu solkima," "illusioonide loomine," "tapab meie majanduse ära") rõhutamaks valitsuse tegevuse kahjulikkust. Kuigi kõneleja alustab ministrile komplimendiga, on üldtoon nõudlik ja vastuseid mittesaamise tõttu pettunud.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt arupärimistel ja viitab varasematele esinemistele samal teemal (Läti neljas ühendus). Ta mainib, et on suhelnud otse ettevõtjatega, just nimelt tuuleenergia arendajatega, kes on mures valitsuse poliitika pärast.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on valitsuse ja ministritega (Andres Sutt, peaminister), keda kritiseeritakse sihikindla tegevuse puudumise ja turu solkimise eest subsideerimisega. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades otsuste tegemist "kellegi usu või lobigruppide isikliku kasu huvides." Kõneleja heidab ette, et ministrilt ei saadud täpsustavaid vastuseid olulistele küsimustele.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja alustab ministri poole pöördumist komplimendiga, viidates varasemale kollegiaalsusele majanduskomisjonis. Siiski on kõne sisu puhtalt vastanduv ja nõudlik, keskendudes valitsuse vigadele. Otsest koostöövalmidust või kompromissi otsimist kõnes ei ilmne.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud Eesti riiklikule energiasüsteemile, kuid eriliselt rõhutatakse Saaremaad seoses planeeritavate meretuuleparkide ja Läti neljanda ühenduse ülikalli ehitusega. Kõneleja kritiseerib Saaremaa looduse lörtsimist ja ülikalli ühenduse planeerimist, mis on seotud vaid läänerannikule kavandatavate tuuleparkidega.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad turu stabiilsuse ja ennustatavuse tähtsust, vastandudes subsideerimisele, mis moonutab turgu ja peatab investeeringud. Kõneleja on kriitiline CO2-kvootide ülepaisutatud hinna suhtes, mis kahjustab Eesti ja Euroopa majandust, ning toetab omaenda tooraine (põlevkivi, biomassiga segatuna) kasutamist konkurentsivõimelise hinna saavutamiseks. Ta hoiatab taastuvenergia üledimensioneerimise eest, mis viib elektrihinna nulli või miinusesse, tehes tootmise kahjumlikuks.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Puuduvad andmed.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud realistliku energiamajanduse arengukava (EMAK) loomise vajadusele, mis puudub. Kõneleja on kriitiline valitsuse plaanide suhtes subsideerida maismaatuuleparke vähempakkumise kaudu ja jätkata ülikalli Läti neljanda ühenduse eriplaneeringut läbi Saaremaa.
6 Analüüsitud kõnesid