Päevakorra profiil: Mart Maastik
Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele" arutelu
2024-11-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv praegusele kliimapoliitikale, mida peetakse majandust hävitavaks ("tapame oma majanduse ära"). Stants on tugevalt skeptiline kliimamuutuste inimtekkelisuse osas, tuginedes teadlastele, kes näitavad ajaloolisi temperatuuri kõikumisi. Rõhutatakse vajadust keskenduda majanduse turgutamisele ja tervele mõistusele, mitte globaalse maailmapäästmise eesrinnas olemisele. Kliimamuutustega tuleks pigem kohaneda, mitte majandust halvates nendega võidelda.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi kliimaajaloo andmete osas, viidates NASA 800 000 aasta pikkustele uuringutele ja temperatuuri kõikumiste 100 000-aastastele tsüklitele. Kasutatakse konkreetseid numbreid CO2 sisalduse kohta atmosfääris (0,03–0,04%) ja inimtekkelise osa kohta (5%). Samuti esitatakse detailseid kriitilisi argumente roheenergia (nt tuuleparkide rajamise ja akude tootmise) keskkonnamõjude kohta.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitlev, skeptiline ja kriitiline, kasutades tugevaid hinnanguid nagu "lausrumalus" ja "puhas äri". Kõneleja esitab loogilisi apelle, toetudes teadlastele ja faktidele (nt graafikud), kuid samas esitab provokatiivseid küsimusi, et seada kahtluse alla ettekandjate teadmised. Kasutatakse ka protseduurilist küsimust, et vastata meediakriitikale oma küsimuste selguse osas.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja oli väga aktiivne 2024. aasta 21. novembril toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, esitades korduvalt küsimusi ja pidades põhjaliku lõpukõne. Mainitakse ka varasemat meediakriitikat (Õhtulehe ajakirjanik Šmutov Facebookis) seoses kõnede ladususega.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on kliimamuutuste inimtekkelisust rõhutavad teadlased (professor) ja valitsuse kliimapoliitika eestvedajad, keda süüdistatakse "hurraa-majandamisega" kaasa minemises. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaspoolt teema mittetundmises ja majanduse tahtlikus hävitamises. Kliimakvootide süsteemi nimetatakse "väga suureks äriks" ja "lausrumaluseks".
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab koostööd, esitades ettekandjale sama küsimuse, mis eelnevalt Igor Taro. Üldiselt on stiil aga konfronteeriv, keskendudes ettekandjate argumentide ja teadmiste proovilepanekule, mitte kompromisside otsimisele.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on Eesti majanduse konkurentsivõimel ja globaalsel kliimamõjul. Konkreetselt tuuakse negatiivse näitena esile Saaremaale kavandatav meretuulepark, rõhutades sellega kaasnevat metsa raiumist (120 000 tihumeetrit) ja rannikukahjustusi.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on tugevalt majanduskasvu ja konkurentsivõime pooldajad, vastandudes kliimapoliitikale, mis halvab majanduse. CO2 kvoote nähakse kui kunstlikku börsikaupa ja koormust tarbijatele, mille tulu suunatakse ebaotstarbekalt (nt Rail Baltic). Nõutakse, et riik mõtleks majanduse turgutamisele, mitte selle tapmisele.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid ebapiisavalt.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud kehtiva kliimaregulatsiooni ja CO2 kvootide süsteemi vastustamisele, kuna see muudab Eesti konkurentsivõimetuks. Rõhutatakse vajadust seadustada kohanemismeetmeid (nt üleujutusteks valmistumine) ning peatada majandust kahjustavad roheprojektid.
6 Analüüsitud kõnesid