Kuude kaupa: Lauri Läänemets

Põhirõhk on valitsuse esitatud eelarve ja maksuseaduste vastustamisel, eriti seoses rikkamate eelistamisega. Nõutakse lahendusi koolitoidu ja huvihariduse rahastamise kriisile, viidates vajadusele suunata ümber eelarves ette nähtud maksukergenduste raha.

Keskendub elanikkonnakaitse seaduse (varjendid) ja selle rakendamise kiiruse kritiseerimisele, olles samas seaduse vastuvõtmise toetaja. On vastustaja rollis valitsuse eelarvepoliitika ja maksuseaduste suhtes, püüdes suunata toetusi madalapalgalistele. Kritiseerib valitsuse loogikat riiklike pühade ümbertõstmise eelnõu puhul.

Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse eelnõude (konkurentsiseadus, lisaeelarve) vastustamisele ja muudatusettepanekute esitamisele sotsiaalse õigluse suurendamiseks. Toetab sotsiaaldemokraatide ettepanekut lasteaia kohatasu kaotamiseks üle Eesti ja toimetulekutoetuse piirmäära tõstmiseks. Nõuab seadusloome kiirustamist turvalisuse tagamiseks, viidates munitsipaalpolitsei õiguste eelnõu seiskumisele peaministri vastuseisu tõttu.

Kõneleja on algataja põhitoiduainete käibemaksu langetamise eelnõule (9%). Ta on tugev vastane konkurentsiseaduse ja töötuskindlustuse eelnõudele ning juhulepingutele. Nõuab tungivalt elanikkonnakaitse seaduse muudatuste (varjendid, ohuteavitus) vastuvõtmist ja toetab õigeusu kiriku julgeolekuseaduse eesmärki.

Kõneleja peamine seadusandlik fookus on töölepingu seaduse muutmise eelnõu (TLS) vastustamine, mis annaks tööandjatele ühepoolse õiguse töötasu ja töömahu üle otsustada. Ta on algataja rollis, andes üle Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu hädaolukorra seaduse muutmiseks, et kohustada varjendite rajamist ja elanikkonnakaitse koolitusi. Lisaks on ta aktiivne toetaja julgeolekuga seotud seaduseelnõule, mis puudutab Moskva Patriarhaadi mõju piiramist.

Peamine seadusandlik fookus on põhiseaduse kiireloomuline muutmine välisriikide kodanike hääleõiguse küsimuses, mida toetatakse polariseerumise lõpetamise eesmärgil. Rõhutab ka varasemaid saavutusi piirijulgeoleku tugevdamisel, nagu kriisireservi loomine (kaks pataljoni) ja droonimüüri rajamise otsus.