Päevakorra profiil: Lauri Läänemets

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kolmas lugemine

2025-03-26

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub põhiseaduse muutmisele seoses valimisõigusega, toetades Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist, kuid vastandudes tugevalt julgeolekuohu määratlemisele grupitunnuse (kodakondsus, rahvus) alusel. Lõplik toetus põhiseaduse muutmisele on strateegiline, eesmärgiga lõpetada Isamaa ja Reformierakonna poolt tekitatud ühiskonna polariseerimine ja alandamine. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades individuaalse julgeolekuohu hindamise ja õigusriigi põhimõtteid.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusriigi, inimõiguste ja julgeolekuohtude individuaalse määratlemise teemadel, kritiseerides grupitunnuse kasutamist ohu defineerimisel. Samuti käsitletakse detailselt integratsioonipoliitika aspekte, nagu keeleõppe vajadus mittekodanikele ja kodakondsuse andmise kriteeriumid (B1 taseme arvestamine noortel). Kasutatakse ajaloolisi võrdlusi (Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liit) argumentide kaalukuse rõhutamiseks.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik ja parlamendikeskne, kuid teravalt argumenteeriv ja põhimõtteline, rõhutades õigusriiklust ja inimväärikust. Kasutatakse tugevaid moraalseid apelle ja võrdlusi vastaste argumentide diskrediteerimiseks. Toon muutub kriitika osas isiklikuks ja nördinuks, kui käsitletakse vastaste ebaeetilisi mõjutamiskatseid, mida peetakse solvavaks ja seadusrikkumise piire kompavaks.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid piirduvad antud istungil sõnavõttude ja protseduuriliste taotlustega (lisaaja küsimine) seoses põhiseaduse muutmise eelnõu kolmanda lugemisega. Kõneleja viitab järjepidevale toetusele teatud poliitikale ja osalemisele varasemas debatis.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Isamaa, Reformierakond ja EKRE, keda kritiseeritakse julgeolekuohu grupitunnuse alusel määratlemise eest, mis on vastuolus inimõigustega. Eriti terav kriitika on suunatud Reformierakonnale ja Isamaale ebaeetiliste poliitiliste võtete (labane laim, meelehea pakkumine) ja ühiskonna polariseerimise eest. Isamaad süüdistatakse ka probleemi (suur hulk Vene kodanikke) algallikaks olemises.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kirjeldab ebaõnnestunud koostööd, kuna parlamendis ei leidnud toetust sotsiaaldemokraatide eelistatud lahendus eestimeelsete mittekodanike valimisõiguse osas. Rõhutatakse, et erakond teeb otsuseid oma loogika ja argumentide järgi, ning lükatakse tagasi meeleheitlikud katsed neid ebaeetiliselt mõjutada või neile meelehead pakkuda.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendutakse riiklikule ja rahvusvahelisele tasandile, käsitledes Eesti põhiseaduse muutmist, julgeolekuohtu ning Venemaa ja Valgevene kodanike küsimust. Puudub fookus konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele probleemidele.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ei ole piisavalt. Käsitletav teema on põhiseaduslik, sotsiaalne ja julgeolekupoliitiline.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamised sotsiaalküsimused on kodakondsus, valimisõigus ja integratsioon, eriti halli passi omanike kiire kodanikuks saamise toetamine. Rõhutatakse inimõiguste kaitset, vastuseisu grupitunnustel põhinevale diskrimineerimisele ning vajadust pakkuda mittekodanikele suuremamahulist keeleõpet.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on põhiseaduse muutmise seaduse eelnõul (536 SE), mille puhul ollakse muudatusettepanekute vastu, kuid toetatakse eelnõu kiiret vastuvõtmist poliitilise selguse saavutamiseks. Lisaks nõutakse valitsuselt kiireid samme halli passi omanike kodanikuks saamise hõlbustamiseks, näiteks keeleõppe ja B1 taseme arvestamise kaudu.

4 Analüüsitud kõnesid