Istungi profiil: Irja Lutsar
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-23
Poliitiline positsioon
Toetab ravimite kiiremat kättesaadavust ja konkurentsi suurendamist ravimiturul, eriti harvikhaiguste ravimisel, kuid eelistab seaduseelnõu kitsamat sõnastust. Poliitiline hoiak on ettevaatlik ja poliitikapõhine, rõhutades, et seadusemuudatus peaks keskenduma elupäästvatele ravimitele ja erakorralistele olukordadele, mitte laiaulatuslikule turusekkumisele. Väljendab muret, et laia sisseveoõiguse andmine võib viia turu riigistamiseni või suurendada haiglate bürokraatiat.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat asjatundlikkust ravimipoliitika ja tarneahelate alal, kasutades spetsiifilist terminoloogiat, nagu "ambulatoorne võrk", "harvikhaigused" ja "radiofarmatseutikumid". Viitab varasematele regulatiivsetele aruteludele (viis aastat tagasi) ja Konkurentsiameti analüüsidele, samuti toob näiteid Soome praktikast. Käsitleb detailselt ravimite hulgimüügi ja jaemüügi erisusi ning müügiloa taotlemisega seotud bürokraatiat.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on ametlik, analüütiline ja kohati ettevaatlik, alustades märkusega, et "teema on raske". Esineb kahes rollis: neutraalse ja detailse Sotsiaalkomisjoni ettekandjana ning kriitilise Eesti 200 seisukoha esitajana. Kasutab loogilisi argumente ja esitab palju küsimusi (nt ambulatoorse ravi logistika kohta), et juhtida tähelepanu eelnõu lahtistele otstele ja riskidele.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Aktiivne nii komisjoni töös kui ka täiskogu istungil, olles Sotsiaalkomisjoni poolt määratud juhtivkomisjoni esindaja. Osales Sotsiaalkomisjoni istungil 14. oktoobril, kus toimus elav diskussioon ministriga. Esineb korduvalt samal täiskogu istungil, esitades nii komisjoni ettekande kui ka erakonna seisukoha.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud ravimite hulgimüüjate turuolukorra (vähene konkurents, valdavalt kaks tegijat) ja Sotsiaalministeeriumi (SOM) vastu, kes ei suutnud komisjoni veenda laia sisseveoõiguse vajalikkuses. Väljendab muret, et riik sekkub liigselt erasektori juhitud ravimiturule ja et puudub avatud dialoog antud teemal. Eelistab kitsamat regulatsiooni, mis piiraks haiglate tegevust erakorraliste olukordadega.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Raporteerib, et Sotsiaalkomisjonis toimus "elav ja konstruktiivne diskussioon" ning komisjoni otsused eelnõu menetlemise kohta olid konsensuslikud. Kuigi erakondlik seisukoht eelistab kitsamat sõnastust, näitab see valmisolekut osaleda sisulises ja ühises seadusandlikus protsessis.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub täielikult riiklikule ravimipoliitikale ja regulatsioonidele, analüüsides Eesti ravimituru probleeme ja tarneraskusi. Kasutab võrdluseks Soome näidet, et hinnata seaduse rakendamise potentsiaalset mahtu. Puudub spetsiifiline regionaalne või kohalik fookus.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Pooldab turukonkurentsi suurendamist ravimite hinna langetamiseks ja tarneahelate lühendamiseks, et tagada parim hind. Väljendab muret, et laia sisseveoõiguse andmine võib viia kolmandiku ravimituru riigistamiseni ja suurendada haiglate halduskulusid ning bürokraatiat. Eelistab lahendusi, mis parandavad kättesaadavust ilma erasektori tegevust oluliselt piiramata.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub sotsiaalvaldkonnas ravimite kättesaadavuse parandamisele, eriti harvikhaigustega patsientidele, kelle ravi toimub sageli ambulatoorses võrgus. Rõhutab, et ravimite kättesaadavus ja rahastamine on elupäästvate ravimite puhul kriitilise tähtsusega, mis võib viia ravitulemuste paranemiseni.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on haiglaapteekidele ravimite otse hankimise õiguse andmisel. Toetab eelnõu menetlemist, kuid on kriitiline selle laia ulatuse suhtes, eelistades kitsendust, mis lubaks otsehanget vaid elupäästvate ravimite, kriiside või kiireloomuliste ravimite (nt radiofarmatseutikumid) puhul. Osaleb aktiivselt eelnõu järelhindamise mõõdikute määratlemisel.
4 Analüüsitud kõnesid