Istungi profiil: Tõnis Lukas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-15
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on eestikeelsele õppele ülemineku vältimatusel ja riikluse alustalade kaitsel, mis on esitatud väärtuspõhise ja tugeva seisukohana. Esineja toetab tugevalt üleminekut, kuid kritiseerib teravalt praegust valitsust õpetajate palgaküsimuse vastutustundetu ja käpardliku lahendamise eest, mis ohustab kogu reformi. Ta rõhutab, et eelmise valitsuse ajal oli poliitiline otsus langetatud ja õpetajatele anti perspektiivi, mis nüüd on kustutatud.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab autoriteeti hariduspoliitika ja eestikeelsele õppele ülemineku protsessi osas, selgitades selle vajalikkust ja riske. Ta viitab detailsetele probleemidele, nagu õpetajate järelkasvu puudus, venekeelsete koolide taseme langus ja vanemate "jalgadega hääletamine". Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "karjääripöörajad" ja rõhutatakse magistrikraadiga spetsialistide konkurentsivõimelise palga olulisust.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on tungiv, tõsine ja tugevalt kriitiline, eriti valitsuse tegevuse suhtes, mida nimetatakse "vastutustundetuks poliitikaks" ja "naeruväärseks käpardlikkuseks". Esineja tasakaalustab loogilisi argumente (nt ülemineku organiseerituse vajadus) tugevate emotsionaalsete hoiatustega, väites, et riikluse alustalad on ohus. Toon on formaalne, kuid sisaldab teravaid süüdistusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on praegune valitsus, keda süüdistatakse otseselt õpetajate streigi põhjustamises ja ühiskonna stressi äärele viimises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes valitsuse suutmatusele vastu võtta "käegakatsutav lahendus" palgaläbirääkimistel. Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui riigi alustugede kahjustamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja viitab positiivselt eelmise valitsuskoalitsiooni võimele langetada poliitilisi otsuseid. Ta rõhutab, et praegune valitsus peaks jõudma kokkuleppele õpetajatega, kes on pakkunud kompromissettepanekuid, näidates, et koostöö sidusrühmadega on reformi õnnestumise eeltingimus.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on puhtalt riiklikel haridusreformidel ja Eesti riigi ühtsuse tagamisel. Konkreetsed piirkondlikud või kohalikud teemad puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevalt õpetajate palgatõusu kui katkematut teed, et muuta amet kõrgharidusega spetsialistidele konkurentsivõimeliseks. Palgatõusu ja karjäärimudeli loomist peetakse kriitiliseks investeeringuks, mis tagab õpetajate järelkasvu ja on seega riikliku reformi õnnestumise alus.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõige olulisem sotsiaalne teema on haridus ja keelepoliitika, kus rõhutatakse eestikeelse õppe ainuõigust riigis. Esineja vastustab eraldi venekeelsete või ukrainakeelsete koolide säilitamist, kuna see ehitaks Eestisse sisse "teisi riike, vabariike, autokraatiaid". Eesmärk on vältida olukorda, kus eestikeelne kool kaotab vastupanuvõime muu emakeelega laste massilise sissevoolu tõttu.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on juba langetatud otsuste (eestikeelsele õppele üleminek) edukal rakendamisel ja toetamisel. Esineja on reformi toetaja, kuid rõhutab, et valitsuse vastutus on tagada reformi õnnestumiseks vajalikud tugimeetmed, eelkõige õpetajate palga ja karjäärimudeli küsimused.
2 Analüüsitud kõnesid