Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus" eelnõu (285 OE) esimene lugemine
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on haridus- ja regionaalpoliitika sidumisel, et tagada koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus, eriti hajaasustusega piirkondades. Kõneleja toetab tugevalt konkreetseid rahastamismudelite muudatusi (nt tasandusfondi tagamaalisuse koefitsiendi reform) ja koolide ümberkujundamise otsuste pikemat etteteatamisaega (17 kuud). Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades maaelu hääbumise vältimist.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduse rahastamismudelite (tasandusfond, pearaha, väikekoolide toetus) ja regionaalsete demograafiliste protsesside (sisemigratsioon, sündimuse langus) osas. Ta viitab konkreetsetele seaduse sätetele (nt seitsme nädala tähtaeg eelnõude saali toomiseks) ja toob näiteid valdade rahastamise ebaõiglusest (Jõelähtme vs Rõuge). Ta rõhutab, et rahvastikuprotsessid annavad haridussüsteemis tulemuse peaaegu kohe, nõudes kiiret reageerimist.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on tungiv ja kriitiline, eriti Riigikogu tööprotseduuride viivituste osas ("Olgu see viimane kord, kui me komisjonides seadust rikume"). Kõneleja kasutab nii loogilist argumentatsiooni (rahastamise proportsioonid ja koefitsiendid) kui ka emotsionaalseid üleskutseid (empaatia kogukondade suhtes, "elu ja surma küsimus"). Ta rõhutab vajadust astuda konkreetseid samme ja vältida "poliitilist turismi".
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud konkreetse eelnõu (285 OE) esitlemisega, mille puhul kritiseeritakse, et see oli töös 20 nädalat, ületades seaduses ettenähtud seitsme nädala tähtaega. Kõneleja viitab varasemale eelnõu esitamisele eelmisel sügisel, näidates pikaajalist tegelemist teemaga. Puuduvad andmed esinemissageduse või reiside kohta.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Riigikogu komisjonidele seaduse rikkumise ja eelnõu 20-nädalase pidurdamise eest, mis jättis omavalitsused selge signaalita. Samuti kritiseeritakse Rahandusministeeriumi ja Haridusministeeriumi aeglust ja ebaefektiivsust, eriti seoses tagamaalisuse koefitsientidega tegelemisega alates 2018. aastast ilma reaalsete tulemusteta. Kõneleja leiab, et riigiaparaadi poolt ainult "tegelemine" ajab inimesi närvi ja näitab riigi kaugenemist rahvast.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele eelnõu detailide osas, märkides, et on valmis läbi rääkima, kuigi muudatusettepanekuid ei tulnud. Ta rõhutab vajadust riigi ja omavalitsuste vaheliseks koostööks "rätsepaülikonna" lahenduste loomisel iga kooli ja kogukonna jaoks. Ta pakub välja võimaluse algatada seadusemuudatusi koos kultuurikomisjoniga.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, keskendudes hajaasustusega piirkondade koolide säilitamisele ja maaelu hääbumise vältimisele. Mainitakse konkreetseid piirkondi ja valdu, nagu Harjumaa, Tartu ümbrus, Jõelähtme, Rõuge, Lääneranna ja Ida-Virumaa. Rõhutatakse, et regionaalpoliitika peab põimuma hariduspoliitikaga, et hoida asustust ka riigikaitseliselt olulistes piiriäärsetes piirkondades.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad rahastamise õiglasele ja otstarbekale jaotamisele tasandusfondi kaudu, et toetada majanduslikel põhjustel hätta jäänud omavalitsusi. Ta kritiseerib olukorda, kus tagamaalisuse koefitsient maksab raha tiheasustusega piirkondadele. Toetatakse stabiilsust tagavaid kolmeaastaseid rahastuslepinguid väikekoolidele ja kaalutakse tulubaasi muutmist, et koolipidamise võimalused oleksid omavalitsustel juba tulubaasis sees.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kättesaadavus ja kvaliteet hajaasustusega piirkondades, rõhutades kogukonnakoolide olulisust perede toetamisel ja koolitee pikkuse piiramist algklassides. Samuti toetatakse erakoolide võrdset rahastamist maapiirkondades, et rikastada hariduspilti ja hoida kogukondi koos. Lühidalt puudutatakse eestikeelsele õppele ülemineku teemat, soovitades kogukondadel jätkata kiirema üleminekuga.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on valitsusele suunatud otsuse eelnõul (285 OE), mis sisaldab nelja konkreetset ettepanekut koolivõrgu kujundamise regulatsioonide ja rahastamise muutmiseks. Ettepanekud puudutavad otsuste etteteatamisaega, tasandusfondi koefitsiendi reformi, kolmeaastast riiklikku lisarahastust väikekoolidele ja erakoolide võrdset rahastamist hajaasustusega piirkondades. Kõneleja on eelnõu algataja ja nõuab Riigikogult aktiivset sekkumist hariduspoliitikasse.
7 Analüüsitud kõnesid