Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks" eelnõu (373 OE) esimene lugemine
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Prioriteediks on hariduspoliitika ja õpetajate töörahu tagamine, nõudes valitsuselt koalitsioonileppes lubatud palgaeesmärgi (120% keskmisest) ja neljaastmelise karjäärimudeli kiiret täitmist. Seisukoht on tugevalt kriitiline valitsuse heitliku ja vastutuseta poliitika suhtes, mis on viinud usalduse kadumiseni ja streigini. Poliitiline raamistik on peamiselt tulemuspõhine ja väärtuspõhine, rõhutades Eesti ühtluskooli säilitamise vajadust.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonna struktuuris ja töösuhetes, kasutades spetsiifilisi termineid nagu neljaastmeline karjäärimudel, koormuse arvestus ja kutsestandard. Viitab PISA-testide tulemustele hariduse kvaliteedi mõõdikuna ning teab detailseid ajaloolisi kokkuleppeid, näiteks 2001. aasta kolmepoolset lepet haridustöötajate liidu ja omavalitsusliitudega.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on tungiv, murelik ja kriitiline, rõhutades, et valitsuse tegevusetus on "ohtlik Eesti ühiskonnale" ja et tuleb "hukatuslikult teelt tagasi pöörduda". Kasutab peamiselt loogilisi ja poliitilisi argumente, süüdistades valitsust lubaduste katmata jätmises ja usalduse hävitamises. Nõuab erakorralist juhtimisotsust ja teema võtmist valitsusjuhi juhtimise alla.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Aktiivne seadusandlik algataja, esitades Riigikogu otsuse eelnõu (373 OE) valitsusele konkreetsete tähtaegadega ülesannete andmiseks. Märgib, et Isamaa on esitanud ka teisi haridusega seotud eelnõusid (nt koolivõrgu toetuseks), mis on komisjonides veninud, viidates järjepidevale seadusandlikule survele.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele tervikuna, süüdistades neid ühtse vastutuse puudumises ja Haridusministri initsiatiivi mittetoetamises. Kritiseerib valitsuse poliitikat kui "heitlikku" ja lubadusi kui "katteta", mis on õõnestanud usaldust ja põhjustanud streigi.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Nõuab kolmepoolsete kokkulepete sõlmimist (riik, õpetajad, omavalitsused) üle-eestilise hariduspoliitika tagamiseks, viidates varasemale edule. Toetab Haridusministri tegevust, kuid rõhutab, et see vajab valitsuse tasandi garantiid ja peaministri juhtimist, et läbirääkimised jõuaksid tulemuseni.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev fookus regionaalse haridusliku ebavõrdsuse vältimisel ja ühtluskooli põhimõtte säilitamisel. Rõhutab, et kvalifitseeritud õpetajad ja head töötingimused tuleb tagada igal pool Eestis, eriti hajaasustusega piirkondades, et vältida nende tühjenemist.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Peab hariduskulutusi (sh suurt osakaalu SKT-st) väärikaks ja vajalikuks investeeringuks, mis lahendab sotsiaal- ja majandusprobleeme. Nõuab lubatud palgatõusu (120% keskmisest) eelarvelist tagamist ja kritiseerib valitsust suutmatuse eest seda teha.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Haridus on esitatud kui ühiskonna kõige tähtsam teema, mille kvaliteet on otseselt seotud laste tuleviku ja riigi eduga. Rõhutab, et õpetajaameti väärtustamine ja palgatõus on kriitiline eestikeelsele õppele ülemineku edukaks läbiviimiseks.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Riigikogu otsuse eelnõu 373 OE vastuvõtmine, mis kohustaks valitsust looma õigusaktid õpetajate palga (120%) ja neljaastmelise karjäärimudeli tagamiseks hiljemalt 1. maiks. Eesmärk on anda valitsusele selge siht ja tagada töörahu.
6 Analüüsitud kõnesid