Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Arupärimine ühtse eesti kooli kohta (nr 13)
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on eestikeelsele õppele ülemineku kiire ja organiseeritud läbiviimine, mida peetakse riikluse alustalade säilitamise seisukohalt vältimatuks. Kõneleja toetab tugevalt eelneva valitsuse langetatud otsuseid, kuid kritiseerib teravalt praeguse valitsuse tegevust, mis on õpetajate palgapoliitika tõttu viinud streigini ja ohustab seeläbi kogu üleminekuprotsessi. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades vajadust tõmmata lahti "poolvenekeelsest minevikust" pärit juur.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust haridussüsteemi üleminekuprotsessi ja sellega seotud personalikriisi osas, tuues esile nii ajaloolised puudused kui ka praegused riskid. Ta viitab 30-aastasele aineõpetajate ettevalmistamise puudujäägile venekeelsetesse koolidesse ning kasutab termineid nagu "karjääripöörajad" ja "hääletatakse jalgadega", et kirjeldada demograafilisi ja personaliotsuseid. Ekspertiis keskendub õpetajate palga ja karjäärimudeli seosele ülemineku õnnestumisega.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retoorika on tungiv, hoiatav ja teravalt kriitiline, eriti valitsuse tegevuse suhtes. Ta kasutab nii loogilisi argumente (numbrid, palgastatistika) kui ka tugevaid emotsionaalseid apelle, hoiatades riikluse alustalade kahjustamise eest ja viidates "jubeduse judinale". Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravaid süüdistusi valitsuse "käpardlikkuse" ja vastutustundetuse kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu arupärimisel, taotledes lisaaega oma seisukohtade esitamiseks ja teema põhjalikuks käsitlemiseks. Muude tegevusmustrite, nagu esinemissagedus või kohtumised, kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda süüdistatakse õpetajate streigi põhjustamises ja vastutustundetus poliitikas. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele palgatõusu lubaduste täitmisel ja valitsuse suutmatusele kompromissi vastu võtta. Valitsuse tegevust nimetatakse lausa riigi alustugede kahjustamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kiidab eelmist valitsuskoalitsiooni poliitilise otsustusvõime eest eestikeelsele õppele ülemineku algatamisel. Praeguses kriisis nõuab ta valitsuselt koostööd ja kokkuleppele jõudmist õpetajatega, viidates, et käegakatsutav lahendus on olemas, kuid valitsus ei võta seda vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rangelt riiklik, keskendudes ühtse eestikeelse haridussüsteemi loomisele ja rakendamisele kogu Eestis. Kõneleja hoiatab eraldi keelepõhiste koolide säilitamise eest, kuna see tooks kaasa "teiste riikide, vabariikide, autokraatiate" ehitamise Eesti sisse.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad rõhutavad vajadust tagada õpetajatele konkurentsivõimeline palk, mis vastaks magistrikraadiga spetsialisti tasemele. Palk ja karjäärimudel on esitatud kui vältimatu investeering, et muuta õpetajaamet ihaldusväärseks ja tagada haridusreformi õnnestumine.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on rahvuslik ühtsus ja integratsioon, mida peab tagama eestikeelne haridus. Kõneleja on kindlalt vastu eraldi keelepõhiste koolide säilitamisele, nähes selles ohtu Eesti ühiskonna terviklikkusele ja õpilaste identiteedile.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on juba langetatud seadusandliku otsuse (üleminek eestikeelsele õppele) edukal rakendamisel. Kõneleja on poliitika tugev toetaja, kuid nõuab tungivalt, et valitsus tagaks finantsilised ja personalipoliitilised tingimused (palgatõus, karjäärimudel), mis on ülemineku õnnestumise eeltingimuseks.
2 Analüüsitud kõnesid