Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on keskendunud õpetajate palgatõusu finantsgarantiidele ja valitsuse vastutusele. Kuigi seaduseelnõu (karjäärimudel, atesteerimine) nähakse olulise sammuna, on kriitika tugev selle rakendusdetailide osas, eriti seoses palga alammäärade üldise tõstmata jätmisega ja diferentseerimisfondi õigusliku aluse nõrkusega. Esile tuuakse vajadus tagada kogu valitsuse vastutus palgafondi eraldamisel, et vältida "petlikku rõõmu".
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles kõrget asjatundlikkust haridusseaduste, õpetajate karjäärimudeli ja palgamehhanismide alal. Kasutatakse tehnilisi termineid (nt palgakoefitsient, diferentseerimisfond, alammäär) ning viidatakse detailidele, nagu palgaastmete fikseerimine valitsuse määruse tasemel ja kutsehariduse õpetajate erisused. Samuti tuuakse sisse võrdlus lasteaiaõpetajate palgatoetuse koefitsiendiga 0,9.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, formaalne ja kriitiline, rõhutades samas seaduseelnõu olulisust. Kasutatakse loogilisi argumente, keskendudes õiguslikule kindlusele (määruste tasand) ja finantsmehhanismide (diferentseerimisfond) ootamatutele tagajärgedele. Hoiatatakse, et ilma üldise palgatõusuta jääb rõõm "petlikuks rõõmuks".
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub seaduseelnõu esimese lugemise käigus esitatud küsimuste ja ettekandega. Muude tegevuste või avalike esinemiste kohta andmed puuduvad.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda süüdistatakse vastutuse vältimises õpetajate palgatõusu osas. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades, et kokkulepetel puudub formaaljuriidiline valitsuse otsus ja et ministri määrus ei taga piisavat kindlust. Samuti kritiseeritakse haridusleppe koostajaid kutsehariduse õpetajate ebavõrdse kohtlemise eest.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil väljendub Isamaa lahenduse väljapakkumises kvalifitseerimata õpetajate palgagarantiide osas, viidates seega erakonna sisemisele poliitikaarendusele. Ristpartei koostööle või kompromissivalmidusele viiteid ei ole.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil, käsitledes haridussüsteemi ülesehitust, õpetajate karjäärimudelit ja riigieelarveliste vahendite jaotust omavalitsustele. Eraldi tuuakse välja omavalitsuste erinevused õpetajate kvalifikatsiooni osas ja selle mõju diferentseerimisfondi kasutamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad haridustöötajate palgagarantiidele ja riigieelarve vastutusele. Nõutakse õpetajate palga alammäära tõstmist kõigile ja karjääriastmete koefitsientide fikseerimist valitsuse määrusega, et tagada rahaline kindlus. Kritiseeritakse diferentseerimisfondi jaotust, mis võib omavalitsustele luua motivatsiooni jätta õpetajad madalamale palgaastmele.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest domineerib hariduspoliitika, keskendudes õpetajate kvalifikatsioonile, karjäärimudelile ja süsteemis püsimisele. Eraldi rõhutatakse kutsehariduse õpetajate võrdväärset kohtlemist ja noorte õpetajate kiiret lahkumist süsteemist, pakkudes neile palgagarantiid koefitsiendiga 0,9.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eelnõul 653 SE, mis puudutab koolijuhtide atesteerimist ja õpetajate karjäärimudelit. Kõneleja on kriitiline retsensent, kes püüab parandada seaduseelnõu õiguslikku kindlust, nõudes palgakoefitsientide fikseerimist valitsuse tasemel. Samuti kritiseeritakse seaduses fikseeritud analüüsi daatumit (2032) kui ebaolulist detaili.
5 Analüüsitud kõnesid