Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Arupärimine koolivõrgu kohta (nr 760)
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub koolivõrgu reformi kriitilisele analüüsile, eriti gümnaasiumide riigistamise protsessile. Esineja rõhutab vajadust detailse planeerimise ja selgete ajagraafikute järele, et vältida reformiga kaasnevaid illusioone ja regionaalpoliitilisi valusid. Seisukoht on ettevaatlik ja protseduuriline, nõudes süsteemituse kaotamist.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja demonstreerib sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti koolivõrgu korrastamise, riigigümnaasiumide loomise algsete eesmärkide ja halduslepingute mudelite osas. Kasutatakse konkreetseid arvnäitajaid (alla 100 õpilasega gümnaasiumid) ja viidatakse spetsiifilistele mudelitele, nagu rakenduslik kolledž ja hariduskeskus. Rõhutatakse õpilaste arvu kahanemise ja tasemeriski teemasid.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja kriitiliselt küsitlev, pöördudes lugupidavalt nii ministri kui ka stenogrammi poole. Rõhuasetus on loogilisel argumentatsioonil ja protseduurilistel puudujääkidel, hoiatades samas emotsionaalselt regionaalsete tagajärgede eest ("regionaalpoliitilised valud"). Kasutatakse kujundlikke väljendeid, nagu "Tallinna kuldne ring" ja "pleksiklaasist sein".
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud parlamendi järelevalvefunktsiooniga, esitades Isamaa fraktsiooni nimel arupärimise koolivõrgu korraldamise kohta. Esineja osaleb aktiivselt ja detailselt arutelus, esitades korduvaid täpsustavaid küsimusi ministri vastustele.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (koalitsiooni) vastu koolivõrgu reformi süsteemituse ja puuduliku läbirääkimisprotsessi tõttu. Vastandutakse ideele, et riigi ülevõtmine tagab järjepidevuse, tuues negatiivse näitena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) tegevuse, kus kinnisvaraline prioriteet on domineerinud haridusliku ees. Kritiseeritakse ka süsteemitut riigigümnaasiumide loomist Tallinna piirkonnas.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja rõhutab koostöö vajadust kohalike omavalitsustega, eelistades halduslepingute sõlmimist ja kokkuleppeid seaduse jõuga muutmisele. Nõutakse selget suhtlemist omavalitsuste volikogudega reformi otstarbekuse selgitamiseks, eriti ajalooliste gümnaasiumide ülevõtmisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus, rõhutades reformi mõju maakondadele ja väiksematele omavalitsustele, kartes elanike väljavoolu. Mainitakse konkreetselt Orissaare kooli, Lüganuse kooli, Hiiumaad ning Ida-Virumaad (Jõhvi, Kohtla-Järve) seoses gümnaasiumihariduse kättesaadavusega. Samuti käsitletakse Tallinna ja Tartu ajalooliste gümnaasiumide riigistamist.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on seotud eelarveliste kaalutlustega koolivõrgu haldamisel ja kinnisvara haldamise riskidega. Märgitakse, et riigi ülevõtmine on suurte gümnaasiumide puhul omavalitsusele rahaline kingitus, vihjates, et see argument võib varjutada sisulist hariduslikku põhjendust. Kardetakse, et riigi halduses hakkab domineerima kinnisvaraline prioriteet.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kättesaadavus, kvaliteet ja järjepidevus regionaalsetes kogukondades. Rõhutatakse vajadust vältida tasemeriski ja toetatakse paindlikke õppemudeleid, nagu rakenduslik kolledž, mis pakub individuaalset õpiteed gümnaasiumi- ja erialaainete vahel.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on koalitsiooni kokkulepitud koolivõrgu reformi rakendamisel, mis puudutab põhikoolide ja gümnaasiumide halduskohustuse jaotamist. Esineja on järelevalve rollis, nõudes Haridus- ja Teadusministeeriumilt selgitusi läbirääkimiste ja ajakava täitmise kohta, eriti seoses alla 100 õpilasega gümnaasiumidega.
5 Analüüsitud kõnesid