Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Haridus- ja teadusministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja seisab tugevalt Eesti kultuuriruumi ja keele säilitamise eest, rõhutades, et see peab olema haridussüsteemi peamine eesmärk. Ta kritiseerib teravalt valitsuse tegevust eestikeelsele õppele ülemineku elluviimisel, süüdistades neid eesmärgist kaugenemises ja bürokraatlikus asendustegevuses. Poliitiline fookus on väärtuspõhine, keskendudes ühiskonna sidususe kaitsmisele keeleliste "mullide" tekke vastu.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust hariduspoliitika rahastamise ja metoodilise poole osas, tuues esile puudujäägid õppematerjalides ja väiksemate õpperühmade loomisel. Ta on pädev regionaalse koolivõrgu standardite ja kutsehariduse korraldamise küsimustes ning käsitleb ka tehisintellekti mõju ühiskonnakorraldusele, hoiatades selle põhitõdesid lammutava mõju eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on toonilt kriitiline ja tungiv, kasutades formaalset pöördumist ("Lugupeetud minister," "Väga austatud stenogramm"). Stiil on segu loogilisest argumentatsioonist (rahastamise puudujäägid) ja emotsionaalsest/väärtuspõhisest apellatsioonist (ühiskondlik hüve, keelemullid), kritiseerides valitsuse tegevust sõnadega nagu "sahmerdamine" ja "illusioon".
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab varasematele seadusandlikele algatustele, märkides, et esitas keeleseaduse muudatuste paketi juba kolm aastat tagasi ning on korduvalt nõudnud ministri lubatud muudatuste Riigikokku toomist. See viitab püsivale ja järjepidevale surve avaldamisele keelepoliitika teemadel.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja teadusministri ning valitsuse vastu, keda süüdistatakse lubaduste täitmata jätmises (Keeleseaduse muudatused) ja ebaefektiivses poliitika elluviimises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, eriti seoses ebavajaliku bürokraatia tekitamisega (koolipäeva alguse reguleerimine) ja rahastamise mittetäieliku kasutamisega.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnistab, et eestikeelsele õppele üleminek on "ühine soov ja eesmärk," mis viitab teoreetilisele konsensusele. Kuid praktilises plaanis on tema stiil konfronteeriv, nõudes valitsuselt konkreetseid ja kiireid samme, ning puuduvad viited aktiivsele koostööle või kompromissivalmidusele praeguse valitsusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja pöörab erilist tähelepanu regionaalsetele haridusprobleemidele, tuues esile Ida-Virumaa rahvastiku kokkutõmbumise ja vajaduse koolivõrgu standardeid ümber hinnata. Samuti kasutab ta Hiiumaad näitena, et kritiseerida kutsehariduse valikute ebapiisavust ja seaduse rikkumise ohtu, mis nõuab ametikooli olemasolu igas maakonnas.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab vajadust tagada piisav rahastus haridussüsteemi üleminekuks ja kritiseerib vahendite kasutamata jätmist. Ta toetab tugevalt õpetajate palgatõusu, sidudes selle tegevuse väärtustamise ja ühiskondlike standarditega. Hariduspoliitikat nähakse ka majandusliku hüvena, mis pakub muukeelsetele võrdseid võimalusi tööturul osalemiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on eesti keele ja kultuuriruumi kaitsmine sotsiaalse sidususe tagamiseks. Kõneleja on mures suurimmigratsiooni pärast, mis takistab täiskasvanute keeleõpet, ning kritiseerib ingliskeelsete ja venekeelsete "keelemullide" tekkimist, mis vähendavad motivatsiooni eesti keele õppimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on keeleseaduse muudatuste kiire Riigikokku toomine, mille eesmärk on kaitsta eesti keelt avalikus ruumis. Ta on varem olnud seadusandlik algataja ja nõuab nüüd valitsuselt lubatud eelnõude esitamist. Samuti on fookuses regionaalse koolivõrgu standardite ümberhindamine ja kutsehariduse seaduse täitmise tagamine maakondades.
3 Analüüsitud kõnesid