Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) teine lugemine
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline põhiseisukoht on tugev toetus valimisõiguse äravõtmisele agressorriikide kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt kohalikel valimistel. See seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades rahva (80%) ja rahvaesinduse tahte realiseerimist ning vajadust, et poliitilised õigused kuuluksid vaid ühiskonda tunnustavatele isikutele. Kõneleja rõhutab, et tegemist on riigi julgeoleku ja poliitilise võimu küsimusega, mitte pelgalt kohaliku haldusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kohaliku omavalitsuse ja riikliku julgeoleku ning hariduspoliitika seoste osas. Ta rõhutab, et omavalitsused tegelevad otseselt riikliku julgeoleku küsimustega, nagu varjumise korraldamine ja logistika, ning on riigi partnerid. Samuti viitab ta andmetele valijaskonna osakaalude kohta (25% kuni kolmandik) omavalitsustes, kus valimisõiguseta jäävate isikute hulk on suur.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne stiil on kiireloomuline ja võitluslik, apelleerides tugevalt rahva tahtele ja õiglustundele. Kasutatakse tugevaid vastandusi (meie vs need, kes ei taha kohustusi kanda) ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada julgeolekuohtu ja vastaspoole hoiatuste ebamoraalsust. Lõpetuseks esitatakse otsene ja kirglik üleskutse rahva enamuse tahte realiseerimiseks ("ärme vigurdame!").
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu olulises seadusandlikus protsessis, esinedes põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel. See viitab fookusele kriitilistele seadusandlikele hetkedele, kus poliitilised otsused tehakse.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Riigikogu liikmed, kes hoiatavad, et valimisõiguse äravõtmine võib viia pahameele ja isegi Eesti riigi vastastega ühinemiseni. Kriitika on intensiivne ja sisuline, lükates ümber vastaspoole argumendid omavalitsuste rolli kohta julgeolekus ja hariduses. Kõneleja taunib vastaspoole hoiatust, et teatud elanikel on õigus astuda rahva tahte vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil rõhutab joondumist laia enamusega (80% Riigikogust ja rahvast), kes toetab valimisõiguse piiramist. Kompromissivalmidust vastaspoolega ei mainita, pigem nõutakse enamuse tahte realiseerimist ja vastaspoole vigurdamise lõpetamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, kuid rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli riikliku julgeoleku tagamisel. Eraldi tähelepanu pööratakse omavalitsustele, kus kodakondsuseta valijate osakaal on suur, tuues näiteks vastuseisu eestikeelsele õppele üleminekule.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on Eestis elavate mittekodanike ja agressorriikide kodanike lojaalsus ja kohustused. Rõhutatakse, et poliitiliste õigustega peaks kaasnema kohustus võtta kodakondsus ja õppida keel, seades julgeoleku ja lojaalsuse esiplaanile. Kõneleja hoiatab ka massiimmigratsiooni tingimustes juurdumata isikute osakaalu kasvu eest valijaskonnas, mis võib riivata õiglustunnet.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE), mis puudutab valimisõiguse piiramist kohalikel valimistel. Kõneleja on selle eelnõu tugev toetaja ja nõuab rahva enamuse tahte realiseerimist Riigikogus, et tagada riigi julgeolek ja poliitiline tasakaal.
2 Analüüsitud kõnesid