Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) kolmas lugemine
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on alushariduse kvaliteedil ja eesti keele õppe tagamisel, rõhutades vajadust metoodiliselt õigustatud keelepõhiseks rühmitamiseks. Kõneleja on tugevalt eelnõu vastu, kuna Haridusministeerium lükkas tagasi Isamaa muudatusettepaneku, mis lubanuks laste keeleoskuse taset arvestada. Seisukoht on väärtuspõhine, kaitstes eestikeelsete laste huve ja süüdistades ministeeriumi eestlasi diskrimineerivas lähenemises.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusmetoodika ja keelelise ettevalmistuse teemal, tuues näiteid laste arengu kannatamisest ja õpetajate sunnitud "metoodilisest solkimisest". Viitab konkreetsetele näidetele Ida-Virumaalt ja Tallinnast ning tunneb hästi alusharidusseaduse sätteid ja nende rakendamise probleeme. Kasutab argumente, mis põhinevad lapse arengu eesmärkidel ja erineva ettevalmistusega laste rühmitamise metoodilisel õigustatusel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on terav, kriitiline ja tungiv, alustades kuulajate hoiatamisega, et nad saaksid "pisut targemaks". Kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi võrdlusi ("mustasajalise, tsaariaegse šovinismi juurde") Haridusministeeriumi kritiseerimisel. Rõhk on loogilisel põhjendusel (metoodiline õigustus rühmitamiseks), kuid lõppjäreldus on poliitiliselt laetud ja konfronteeriv.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Puuduvad andmed.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Haridus- ja Teadusministeerium, keda kritiseeritakse Isamaa muudatusettepaneku tagasilükkamise eest. Kriitika on väga intensiivne, süüdistades ministeeriumi eestlasi diskrimineerivas ja põhiseadusega pahuksisse minevas lähenemises. Kõneleja välistab eelnõu toetamise, kui vajalikku sätet ei lisata, ning nõuab koalitsioonilt iseseisvat algatust.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Tegutseb Isamaa fraktsiooni nimel, esitades muudatusettepaneku, mis põhines vanemate ja pedagoogide tähelepanujuhtimisel. Kuigi praegu on vastanduv, soovitab kõneleja koalitsioonil ise algatada vajaliku sätte lisamise järgmise seadusemuudatusega, näidates valmisolekut poliitilise tulemuse saavutamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud Tallinnale ja Ida-Virumaale, kus on teravad probleemid muukeelsete perede laste eestikeelsetesse õppeasutustesse suundumisega ja keele omandamise tagamisega. Viitab Tallinna linna plaanidele (Abilinnapea Aleksei Jašini sõnutsi) avada eesti keelt emakeelena rääkivatele lastele eraldi klassid.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Puuduvad andmed.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on hariduspoliitika ja keeleline integratsioon alushariduses. Kõneleja rõhutab vajadust kaitsta eestikeelsete laste õigust kvaliteetsele õppele ja vältida olukorda, kus metoodiliselt vale rühmitamine kahjustab nii eesti kui ka muukeelseid lapsi. Seisukoht on tugevalt suunatud eesti keele positsiooni kindlustamisele haridussüsteemis.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Alusharidusseaduse eelnõul (419 SE), mille kolmandal lugemisel kõneleja on vastaspoolel. Eesmärk oli lisada seadusesse säte, mis annaks lasteaia direktorile õiguse moodustada rühmi, arvestades lapse eesti keele oskuse taset ja heaolu. Kõneleja ei toeta eelnõu vastuvõtmist ilma selle sätte lisamiseta.
2 Analüüsitud kõnesid