Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) kolmas lugemine
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on toetav õppimiskohustuse ea tõstmise põhimõttele 18. eluaastani, kuid tugevalt kriitiline reformi finantseerimise ja rakendamise osas. Kõneleja rõhutab, et massiivsete lisaülesannete panemine kutseharidusele ilma täiendava rahastuseta on vastutustundetu ja petlik. Seisukoht on peamiselt poliitikapõhine, keskendudes eesmärkide ja tegelike võimaluste lahknevusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust kutsehariduse valdkonnas, käsitledes õppekavade reformi, tugispetsialistide koormust ja finantseerimisprobleeme. Ta viitab spetsiifilistele uuringutele (Jaak Aaviksoo haridusökonoomika uuring) ja tehnilistele detailidele nagu nelja-aastaste õppekavade sisseviimine. Eraldi tuuakse esile raskused õppekavade sisemise balansi leidmisel erineva võimekusega õppijate jaoks.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja analüütiline, kasutades tugevaid kujundeid ja irooniat, näiteks nimetades rahastamata reformi "puumunadega petmiseks". Kõneleja rõhutab loogilist argumentatsiooni rahastamise vajaduse osas, kuid lisab emotsionaalseid elemente, kritiseerides ametnike tegelikkuse varjamist ministri eest. Üldine toon on asjalik, kuid hoiatav ja murelik.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales eelnõu 447 SE kolmandal lugemisel ja viitas varasematele aruteludele kultuurikomisjonis, kus lisaraha vajadusest kutseharidusele on räägitud "juba kuid ja kuid". Muude tegevusmustrite kohta andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikele, keda süüdistatakse tegeliku finantspildi varjamises ja reformi rahastamises sisemiste reservide arvelt. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades ministeeriumi nii noorte kui ka õppeasutuste petmises. Samuti kritiseeritakse rakenduslikku poolt, mis jätab kutsekoolid juriidilise riski olukorda.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on ettevaatlik; fraktsiooni hääletusotsus jäeti lahtiseks, mis viitab tingimuslikule toetusele või sisemisele arutelule. Positiivsena tunnustatakse eelnõu targaid eesmärke, nagu õpilaste liikumise paindlikumaks muutmine õppeasutuste vahel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus ilmneb murest koolivõrgu kokkutõmbamise pärast, mainides konkreetselt Suuremõisa ja Vana-Vigala koolituskohtade kinnipanemist kui ebapiisavat rahastusallikat.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad vajadust suurendada riiklikku finantseerimist kutsehariduses, vastandudes sisemiste reservide ja koolivõrgu kokkutõmbamise kaudu rahastamisele. Kõneleja on vastu täiskasvanud õppija õppe tasuliseks tegemisele, kui see on tingitud süsteemi rahastamisvajadusest. Toetab sihipärast lisarahastust reformide elluviimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest on keskmes hariduspoliitika, eriti õppimiskohustuse tõstmine ja sotsiaalsete pädevuste puudumise tõttu haridussüsteemist lahkunud noorte kaasamine. Rõhutatakse vajadust tagada tugispetsialistide ja õpetajate palkamine ja motiveerimine lisavahenditega, kuna nende koormus suureneb oluliselt.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eelnõul 447 SE, mis puudutab õppimiskohustuse kehtestamist ja kutseharidusreformi. Kõneleja toetab eelnõu eesmärke, kuid kritiseerib teravalt rakenduslikke puudusi, nagu juriidilise aluse puudumine tasulise vastuvõtu korraldamiseks täiskasvanud õppijatele enne seaduse jõustumist. Ta on kriitiline toetaja, kes nõuab finantstagatisi.
3 Analüüsitud kõnesid