Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja esindab tugevat opositsioonilist seisukohta, kritiseerides valitsuse eelarvet lubaduste murdmise (õpetajate palgad) ja kultuuri alarahastamise eest. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades eesti kirjakeele ja hariduse järjepidevuse hoidmise vajadust. Eelarve koostamist peetakse ebaõnnestunuks, kuna see ei suuda hoida senist taset ega täita koalitsioonileppe lubadusi.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi kultuuriloo (Eesti raamatu aasta, 500 aastat kirjakeelt, Läti võrdlus) ja hariduspoliitika (õpetajate palga sihttase 120%, karjäärimudel, normkoormus) valdkonnas. Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid ja prognoose (5% palgatõusu ettepanek, 2036. aasta palgaeesmärgi täitmise prognoos) ning viidatakse konkreetsetele institutsioonidele (Eesti Kirjanduse Selts, Kirjandusmuuseum).
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on toonilt võitlev ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja hukkamõistu ("Häbi!", "närutamist", "lati alt läbi jookseme"). Loogilisi argumente (palgataseme statistika, tarbijahinnaindeksi prognoos) tasakaalustatakse kultuurilise ja ajaloolise raamistikuga. Kasutatakse kirjanduslikku tsitaati (Bernard Shaw) ning rõhutatakse, et valitsuse tegevus on "tühja hinge täitmine petliku rõõmuga".
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne eelarve teisel lugemisel, esitades ja kaitstes mitmeid muudatusettepanekuid, mis on seotud kultuuri ja haridusega. Muster näitab sihikindlat seadusandlikku tegevust, kuna ta palub ka järgmisel päeval korduvalt panna hääletusele eesti raamatu aasta rahastamise ettepanekud.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile ja rahanduskomisjonile, keda süüdistatakse lubaduste eiramises ja kultuurivaldkonna alaväärtustamises. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, kuna valitsus ei ole piisavalt kasutanud administratiivkulude kokkuhoiu võimalusi ning rahanduskomisjon ei põhjendanud muudatusettepanekute tagasilükkamist. Rünnakute intensiivsus on kõrge, viidates häbile ja ebaõnnestumisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja töötab Isamaa fraktsiooni raames, esitades erakonna ja enda muudatusettepanekuid. Ta kutsub kolleege üles toetama neid ettepanekuid, rõhutades nende mõistlikke katteallikaid, kuid otsest koostöövalmidust valitsuskoalitsiooniga eelarve sisu osas ei ilmne.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik ja rahvuskultuuriline, keskendudes eesti kirjakeele ja hariduse toetamisele ning riiklike kultuuriasutuste rahastamisele. Regionaalset või kohalikku fookust kõnedes ei esine, kuid tuuakse esile rahvusvaheline võrdlus Läti riikliku panusega raamatuaasta tähistamisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab sihipäraseid kulutuste suurendamisi hariduses ja kultuuris, et hoida palgataset ja väärtustada töötajaid. Katteallikana pakutakse välja riigi administratiivkulude kokkuhoidu, viidates, et valitsus ei ole neid võimalusi piisavalt kasutanud. Toetatakse õpetajate palgatõusu, mis vastaks prognoositavale tarbijahinnaindeksi tõusule (5%).
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev rõhuasetus on hariduse ja kultuuri väärtustamisel. Kõneleja kaitseb õpetajate ja kultuuritöötajate palgataseme hoidmist ning rõhutab eesti kirjakultuuri ja keele järjepidevuse säilitamise vajadust, eriti Eesti raamatu aasta kontekstis.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) muutmine. Prioriteedid on õpetajate palgatõusu (5%) tagamine, kultuuriasutuste tegevuskulude kärpe ärajätmine ning Eesti raamatu aasta hädavajaliku rahastamise (Eesti Kirjanduse Seltsile ja Kirjandusmuuseumile) kindlustamine. Kõneleja on muudatusettepanekute algataja ja eestkõneleja.
5 Analüüsitud kõnesid