Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Arupärimine riigigümnaasiumide ühiskatsete tehnilise rikke kohta (nr 627)
2024-09-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riigi ebaõnnestunud teenuste osutamisel haridusvaldkonnas ja vastutuse puudumisel tehnilise rikke järel. Esineja on tugevalt kriitiline valitsuse ja ministeeriumi tegevuse suhtes, nõudes isiklikku ja institutsionaalset vastutust ning õiglust noorte ja nende perekondade suhtes. Kriitika on suunatud riigi tundetu ja arusaamatu monstrumina käitumise vastu, rõhutades vajadust olla õiglane.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab põhjalikke teadmisi hariduskorraldusest, eriti riigigümnaasiumide vastuvõtukatsete tehnilistest ja logistilistest detailidest (nt 3840 kandidaati, annulleeritud tulemused). Ta tunneb hästi e-eksamite arendamise suundi ja toob sisse kaasaegse teema, nagu tehisaru roll testimise turvalisuses ja õppeprotsessis. Ta on kursis ka plaanitavate muudatustega põhikooli lõpu ja gümnaasiumi sisseastumise ajastamise osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine, murelik ja nõudlik, kombineerides emotsionaalseid apelle (noorte moraalne kahju, tüssata saamine) loogilise ja protseduurilise kriitikaga (koordinatsioonivigade analüüs). Esineja kasutab formaalset keelt, keskendudes riigi vastutusele ja süsteemsetele lahendustele. Ta soovitab arendustöös "hurraa natukene maha võtta" ja analüüsida rohkem.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineja on aktiivne algataja, olles esitanud arupärimise koos fraktsioonikaaslastega aprilli alguses ja osaledes selle arutelul septembris. Ta esitab mitu detailset järelküsimust ja taotleb lisaaega, mis näitab teema aktiivset ja püsivat jälgimist.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridusministeeriumi ja sellega seotud riigiasutuste (Harno) vastu, heites ette kehva koordinatsiooni, ebaadekvaatseid esmaseid reaktsioone ja vastutuse hierarhia hilist paika panemist. Esineja nõuab, et ministeerium võtaks riigigümnaasiumide peremehena suurema vastutuse, isegi kui see ületab institutsiooni õiglase vastutuse piire. Kriitika on protseduuriline ja keskendub institutsionaalsele ebaõnnestumisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Arupärimine esitati koostöös fraktsioonikaaslastega. Esineja rõhutab vajadust jätkata läbirääkimisi õpetajate organisatsioonide ja esindusorganisatsioonidega seoses hariduskorralduse muudatustega, et tagada õppekava täitmine ja koormuse majandamine koolides.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus laieneb Tallinnast ja Harjumaalt kaugemale, rõhutades, et tehniline rike mõjutas ka maakondadest kohale sõitnud õpilasi ja nende perekondi. Ta viitab maakonnalehtede pahameelele seoses noorte tüssata saamisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub haridusküsimustele, rõhutades õpilaste heaolu ja õiglustunnet pingelisel eksamiperioodil. Nõuab, et riik suhtub austusväärselt õpilaskandidaatidesse ja õpetajatesse põhikoolist gümnaasiumisse üleminekul. Ta rõhutab vajadust tegeleda tehisaru mõjuga õppeprotsessile ja testimisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on järelevalvele ja vastutuse nõudmisele seoses olemasolevate hariduskorralduste ja e-eksamite arendusega. Nõuab poliitiliste kavade (nagu eksamite ajastamine) läbimõtlemist ja e-eksamite arenduse edasilükkamist, kuni turvalisuse ja tehisaru mõju eeldused on korralikult täidetud.
4 Analüüsitud kõnesid