Täiskogu istungite kaupa: Mihkel Lees

Kriitika on suunatud valitsuskabineti eelarveprioriteetidele, eriti küsimusele, kas elanikkonnakaitse vajadused on piisavalt tähelepanu saanud. See on pigem poliitika- ja protseduuripõhine küsimuseasetus, mis seab kahtluse alla riigi rahakoti piirangute tõttu tekkinud viivitused.

Kriitika on suunatud varasemale hajutatud ja ebaselgele õiguslikule raamistikule (kolm erinevat seadust, laialivalguvad ootused KOV-idele), mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele. Varasemat olukorda kirjeldatakse kui kurioosset, eriti elanikkonnakaitse reguleerimata jätmise osas.

Peamised vastased on opositsioon tervikuna ja konkreetselt Isamaa fraktsioon. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele takistustele kui ka sisulisele tegevusetusele, süüdistades opositsiooni julgeolekuteemadega tegelemisest väsimises. Vastuseis on tugev ja kompromissitu päevakorra muutmise küsimustes.

S1 on vastuseisul Eesti ühepoolsele kellakeeramise lõpetamisele, rõhutades protseduurilist ja juriidilist ebakõla. S2 raporteerib vastandlikest seisukohtadest komisjonis, kus Irja Lutsar tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata ja Riina Solman palus menetluslikke otsuseid uuesti hääletada, kuid otsest isiklikku rünnakut ei esine.

Vastuseis puudub, kuna kõneleja väljendab toetust käsitletavale eelnõule. Kriitikat ei esitata, vaid otsitakse konstruktiivselt teavet tulevikuplaanide kohta.

Ebapiisavalt andmeid.

Peamine vastane on EKRE, keda kritiseeritakse intensiivselt retoorika ja tegevuse pärast. Kõneleja süüdistab EKRE-t alusetute väidete levitamises, mis on viinud inimeste närvilisuse ja unehäireteni, seades kahtluse alla nende väidete legitiimsuse ja motiivid.

Kõneleja kritiseerib kehtivat toitjakaotuspensioni süsteemi, pidades seda liialt ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks, kuna see ei kata piisaval määral laste ülalpidamiskulusid. Kriitika on suunatud poliitika sisu ja tulemuste vastu, mitte konkreetsete poliitiliste vastaste vastu. Vana süsteemi puudujääke kirjeldatakse mõõduka intensiivsusega.

Vastuseis on suunatud konkreetsele menetluses olevale dokumendile või ettepanekule, mille eesmärgid tunduvad olevat dubleerivad. Kriitika on protseduuriline, küsides, miks ei piisa olemasolevate komisjonide ja õiguskaitseorganite tööst.

Vastasseis puudub täielikult; kõneleja rõhutab, et ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega ka teised komisjonid esitanud muudatusettepanekuid. Samuti märgiti, et konsulteeritud huvirühmad (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Kaubandus-Tööstuskoda) ei esitanud vastuväiteid ega täiendavaid kommentaare.

Vastuseis puudub. Kõne on keskendunud eelnõu menetlusele ja lahendamist vajavatele poliitilistele probleemidele (nt küberturvalisus, tarbijakaitse), mitte poliitilisele kriitikale.

Opositsiooni suhtes on seisukoht terav ja kriitiline, süüdistades neid hirmutamise ja faktide moonutamise eest seoses pensionäride toetustega. Kõneleja soovitab avalikkusel opositsiooni hirmutamist "liialt tõsiselt mitte võtta" ning keskenduda esitatud faktidele. Kriitika on suunatud poliitilisele narratiivile, mis väidetavalt loob eelnõu tõttu mulje, et pensionäride jaoks on "kõik kadunud".

Otseseid vastaseid ega rühmitusi ei kritiseerita; kõneleja tegeleb pigem üldiste mureküsimustega, mis puudutavad sotsiaalvaldkonna kärpeid ja inimeste majanduslikku toimetulekut. Vastuväiteid käsitletakse kui küsimusi, millele antakse poliitika ja andmete abil rahuldav vastus.

Andmeid pole piisavalt.

Andmeid pole piisavalt.