Istungi profiil: Maris Lauri
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-08
Poliitiline positsioon
Poliitilist debatti domineerib riigieelarve puudujäägi kriis, mida kirjeldatakse kui "tulekahju" ja mis nõuab kiiret reageerimist. Üks seisukoht rõhutab fiskaaldistsipliini ja vajadust likvideerida varasemad vead (nt maksuküür), samas kui teine keskendub põhiseaduslike institutsioonide eelarvete menetlemise protseduurilisele korrastamisele. Kriisilahendus peab hõlmama nii kulude kärpeid kui ka tulude leidmist, vastasel juhul paisub puudujääk 5% SKP-st.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Tugev ekspertiis on näha nii riigieelarve menetlemise protseduurides ja seadusandluses kui ka makromajanduse ja fiskaalpoliitika valdkonnas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu SKP, nominaalne kasv, indekseerimine, makromajandusprognoos ja kaasfinantseerimine. Üks kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Rahanduskomisjoni töökorraldusest ja Põhiseaduse § 100 sätetest.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil varieerub neutraalsest ja protseduurilisest aruandlusest (komisjoni töö) kuni tungiva ja kriitilise toonini, kasutades tugevaid metafoore (eelarve "tulekahju"). Kriitika on otsekohene, nõudes vastutustundlikkust ja kiiret tegutsemist, süüdistades poliitikuid "kenitlemises" ja "edvistamises" tegude asemel. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja majanduslikud, kuid edastatud suure intensiivsusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Poliitikud on aktiivselt seotud seadusandliku protsessi ja komisjonitööga, osaledes Rahanduskomisjoni istungitel (nt 4., 18. ja 30. aprillil) ning määrates täiskogu arutelude ajakava. Esimese kõneleja tegevusmuster viitab raportööri või komisjoni esimehe rollile, kes annab ülevaate menetluse kulgemisest.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev kriitika on suunatud valitsuse fiskaalse vastutuse puudumise vastu, eriti süüdistades üht ministrit kulutamisele keskendumises, mitte eelarve korrasoleku eest vastutamises. Konkreetne poliitiline vastasseis on Isamaa erakonnaga seoses maksuküüru kaotamise vastuseisuga, mida nimetatakse "äärmiselt rumalaks otsuseks". Opositsioonilt nõutakse siirust ja tegusid, mitte edvistamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Protseduurilistes küsimustes (põhiseaduslike institutsioonide eelarve eelnõu) saavutati Rahanduskomisjonis konsensuslikud otsused, mis viitab suutlikkusele leida kokkuleppeid. Samas nõutakse valitsuselt ja opositsioonilt laiemat kollektiivset vastutustundlikkust eelarvekriisi lahendamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetatakse ranget fiskaaldistsipliini ja eelarve tasakaalustamist, nõudes nii kulude kokkutõmbamist (sh indekseeritud kulude piiramist) kui ka tulude leidmist. Pooldatakse vara maksustamist (mootorsõidukimaks) ja nõutakse maksuküüru kiiret likvideerimist, et parandada maksustruktuuri. Rõhutatakse vajadust üle vaadata Euroopa Liidu vahendite otstarbekus ja kaasfinantseerimisega kaasnev lisakulu.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Riigieelarve seaduse muutmine (Eelnõu 391), et korrastada põhiseaduslike institutsioonide eelarvete heakskiitmise korda, sidudes selle makromajandusprognoosiga. Lisaks on esile toodud vajadus kiire lisaeelarve järele (umbes 200 miljonit eurot) eelarvepuudujäägi likvideerimiseks.
2 Analüüsitud kõnesid