Päevakorra profiil: Maris Lauri
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kolmas lugemine
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt 2025. aasta riigieelarvet, rõhutades seda kui koalitsiooni kompromissi, mis keskendub julgeoleku suurendamisele, majanduskasvu ergutamisele ja nõrgemate toetamisele. Poliitiline positsioon on tugevalt julgeoleku- ja fiskaaldistsipliinile orienteeritud, kritiseerides varasemat pikaajalist lodevust ja rõhutades põhiseadusest tulenevat kohustust. Julgeolek on esmane prioriteet, millele järgneb majanduskeskkonna parandamine.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti riigieelarve ja julgeolekuküsimustes, esitades täpsustatud andmeid kaitsekulude kohta NATO ja Statistikaameti metoodika järgi (3,3% ja 3,5% SKP-st, 1,4 miljardit eurot). Ta selgitab tehniliselt eelarvepuudujäägi katmise meetodeid ja rõhutab, et laen ei ole eelarveline tulu, mis viitab fiskaalpoliitika sügavale mõistmisele. Samuti rõhutatakse vajadust vähendada bürokraatiat ja jaburat aruandlust ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine ja kohati agressiivselt vastanduv, kasutades loogilisi argumente (numbrid, metoodikad) segatuna emotsionaalsete süüdistustega opositsiooni suunas. Kõneleja kasutab tugevaid metafoore ("toidab ta peagi vaenlase oma") ja apelleerib ühiskondlikule vastutusele ning panustamise vajadusele. Toon on formaalne, kuid sisaldab teravaid isiklikke rünnakuid opositsiooni motiivide ja tegevuse vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud olulise seadusandliku sündmusega (eelarve kolmas lugemine) ning hõlmab viiteid isiklikele kohtumistele tagasihoidlike sissetulekutega inimestega. Samuti soovitab ta lugeda tänast intervjuud Kaitseväe juhatajaga, viidates aktiivsele infovälja jälgimisele. Teine kõne viitab aktiivsele osalemisele komisjonitöös ja materjalide kättesaadavaks tegemisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsiooni kritiseeritakse teravalt vastutustundetuse eest eelarveseisu osas ja valede külvamise eest, mis hirmutavad rahvast ja millele idanaaber plaksutab. Eriti taunitakse opositsiooni ilmavaadet, mis olevat suunatud ettevõtjate ja keskklassi vihkamisele ning "omadele jagamisele". Kõneleja süüdistab opositsiooni narrimängimises ja sisulise debati vältimises.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööd kirjeldatakse kolme osapoole kompromissina valitsuse sees, mis on kooskõlas põhiseadusega. Märgiti ära ka positiivne näide opositsiooni tähelepanujuhtimisest eesti raamatu aasta rahastamise vajadusele, mis viis eelarve muudatuseni. Samas kritiseerib kõneleja opositsiooni fraktsioonisisest infovahetust, viidates komisjonimaterjalide edastamata jätmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil (Eesti majandus, julgeolek) ja rahvusvahelistel teemadel (Ukraina toetamine, idanaabri riskihinnangud, EL-i vahendid). Kõneleja rõhutab vajadust tagada aus konkurents nii Eestis kui ka piiri taga. Konkreetsed kohalikud või regionaalsed teemad puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad fiskaaldistsipliini ja vastutustundlikkust, vastandudes laenuga jooksvate kulude katmisele ja kritiseerides pikaajalist lodevust. Rikkuse loojateks peetakse ettevõtteid ja inimesi, keda riik peab toetama bürokraatia vähendamise, taristuinvesteeringute ja ausa konkurentsi tagamisega. Maksutõusud on ebameeldivad, kuid eelarve parandamiseks paratamatud.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse nõrgemate toetamisele, kinnitades, et pensionid ei alane, ning eestikeelsele haridusele ülemineku kiirendamisele. Julgeolekumaksu nähakse sotsiaalselt õiglase koormuse jaotamise viisina, mis kogub ressurssi julgeoleku heaks, jaotades koormuse kogu ühiskonnale õhukeselt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2025. aasta riigieelarve eelnõu (513 SE) toetamisel ja vastuvõtmisel, mis on suunatud julgeoleku, majanduskasvu ja eelarveseisu parandamisele. Kõneleja on eelarve toetaja rollis, rõhutades selle vastavust põhiseadusele ja kompromisside vajalikkust. Märgitakse ka eesti raamatu aasta rahastuse suurendamist kui saavutatud muudatust.
2 Analüüsitud kõnesid