Istungi profiil: Arvo Aller
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-11
Poliitiline positsioon
Poliitik seisab tugevalt vastu valitsuse keskkonna- ja energiapoliitikale, eriti põlevkivi kaevandamise lubade menetlemise peatamisele, pidades seda ettevõtjavaenulikuks ja protseduuriliselt puudulikuks. Olulised teemad on ka riigikaitse (Ukraina abi, Kaitseliit) ja sotsiaalpoliitika (lasteaiatasud). Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ja ebaõnnestunud menetluste vastu, nõudes sotsiaal-majandusliku mõju hindamist.
9 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles detailseid teadmisi keskkonnalubade menetlemise (KMH kulud), jäätmekäitluse (põllumajandusrehvid) ja riigiasutuste pädevuse (PTA vs. Keskkonnaamet) osas. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse konkreetsetele seaduseparagrahvidele ning protseduurilistele nõuetele (Väljatöötamiskavatsus). Samuti on teadlik Ukraina abiga seotud rahalistest numbritest (500 miljonit kahe aasta jooksul).
9 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kriitiline, asjalik ja kohati emotsionaalne, eriti põlevkivi teemal, kus rõhutatakse isiklikku seotust tööstusega ("perele leiba lauale toonud"). Stiil on formaalne, kasutades loogilisi argumente (protseduurilised vead, KMH kulud) ja esitades korduvalt teravaid retoorilisi küsimusi ministrile. Seaduseelnõu nimetatakse otse "ettevõtjavaenulikuks" ja "peale surutuks", rõhutades kiirustamise negatiivset mõju.
9 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades mitu küsimust ja ettekannet ühe päeva jooksul. Viidatakse varasematele sündmustele, nagu dokumentide hiline saabumine (10. september) ja ministri kohtumised ettevõtjatega 2023. aasta septembris. Tegevusmuster näitab tugevat keskendumist seadusandluse menetluslikule korrektsusele.
9 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, süüdistades neid puudulikus menetluses (kooskõlastustabel, kiirustamine) ja ettevõtjate kaasamata jätmises. Eelnõu nimetatakse intensiivselt "ettevõtjavaenulikuks" ning kritiseeritakse sotsiaal-majandusliku mõju hindamata jätmist. Eriti taunitakse ajutise meetme põhjenduse kasutamist, et vältida järelhindamist ja kaasamist.
9 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.
9 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud põlevkivipiirkonnale, rõhutades isiklikku seotust ja sotsiaal-majanduslikku mõju kohalikele töötajatele. Samuti nähakse lasteaiatasude ühtlustamises regionaalpoliitilist meedet, mille eesmärk on tasakaalustada ääremaakondade olukorda keskustega võrreldes.
9 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevalt ettevõtjate huve ja kindlustunnet, vastandudes regulatsioonile, mis peatab lubade menetlemise ja tekitab ebakindlust. Nõuab valitsuselt kulude kompenseerimist ettevõtjatele, kes on juba alustanud keskkonnamõju hindamist. Kritiseerib valitsuse tegevust, mis kahjustab regionaalset majandust ja tööhõivet, ning küsib Keskkonnaameti kärpeplaanide kohta.
9 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub sotsiaal-majanduslikule mõjule, rõhutades põlevkivitööstuse töötajate muret ja ebakindlust töökohtade pärast. Lisaks toetab sotsiaalset tasakaalu lasteaia kohamaksude ühtlustamise kaudu, nähes selles võimalust regionaalpoliitika tegemiseks ja rahvastiku juurdekasvu toetamiseks.
9 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud keskkonna- ja energiaseaduste (põlevkiviload) vastustamisele, rõhutades menetluslikke vigu ja sotsiaal-majanduslikke tagajärgi. Lisaks tegeleb riigikaitse (Kaitseliidu võimekus) ja tehniliste küsimustega jäätmekäitluse ning toiduohutuse valdkonnas, nõudes täpsustusi ja pädevamate ametite kaasamist.
9 Analüüsitud kõnesid