Päevakorra profiil: Arvo Aller
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse teadlikku poliitikat, mis viib maapiirkondade hääbumiseni ja rahvastiku koondumiseni Harju- ja Tartumaale. Kriitika on suunatud konkreetsetele meetmetele nagu lastetoetuste äravõtmine, automaksu kehtestamine ning tulu- ja käibemaksu tõstmine. Fookus on valitsuse tegevuse tulemuslikkusel ja tagajärgedel, konstateerides, et "asi on mäda".
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust põllumajanduse ja regionaalpoliitika valdkonnas, tuues esile spetsiifilisi probleeme nagu e-PRIA bürokraatia, investeeringutoetuste viivitused ja kohustuslik süsiniku/lämmastiku arvestus. Eraldi rõhutatakse kalanduse olulisust (Peipsi, Võrtsjärv, Läänemeri) ning kohaliku toidu hankimise logistilisi detaile koolides ja lasteaedades. Asjatundlikkus väljendub ka märkuses kohalike Eesti sorditaimede vastupidavuse kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, süüdistav ja tungiv, rõhutades olukorra mädasust ja valitsuse teadlikku vastutust maaelu probleemide eest. Kasutatakse loogilisi argumente, mis seovad maksutõusud ja toetuste vähendamise rahva majandusliku olukorra halvenemisega. Stiil on formaalne (Riigikogu ees), kuid sisaldab tugevat kriitikat ministri ettekande puudulikkuse osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub Riigikogu istungil ministri ettekandele vastamisega, olles seega reaktiivne ja kriitiline. Kõneleja viitab põllumeeste ettevalmistustele seoses edasilükatud investeeringutoetuse vooruga, mis näitab tihedat sidet sihtgrupiga. Puuduvad andmed sageduse või muude avalike esinemiste kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsev võimuerakond ja minister, kelle poliitikat kirjeldatakse kui teadlikku tegevust, mis süvendab regionaalset ebavõrdsust ja maapiirkondade hääbumist. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele otsustele (maksutõusud, toetuste kärped) ning bürokraatia kasvatamisele PRIA kaudu. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse poliitika muutmist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, rõhutades maapiirkondade ja ääremaade probleeme ning vajadust tagada regionaalne tasakaalustatus. Eraldi tuuakse välja kalandus (Peipsi, Võrtsjärv, Läänemere kalandus) ja rannapiirkonnad, mille eiramine ettekandes on kriitika all. Rõhutatakse, et valitsuse poliitika soosib ebaproportsionaalselt Harju- ja Tartumaad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on suunatud maksukoormuse vähendamisele (vastuseis automaksule ja tulu-/käibemaksu tõusule) ning põllumajandustoetuste säilitamisele, hoiatades nende vähenemise eest. Toetatakse kohalikku majandust ja toidujulgeolekut, eelistades detsentraliseeritud kohaliku toidu hankimist koolidele ja lasteaedadele ning vastandudes tsentraalsetele ühishangetele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on iibeprobleem ja maapiirkondade elanikkonna vähenemine, mida seostatakse otseselt valitsuse otsusega lastetoetused ära võtta. Rõhutatakse vajadust säilitada elujõulised kogukonnad ääremaadel ning tagada neile võrdsed liikumisvõimalused (vastuseis automaksule).
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse maksupoliitika ja toetuste vähendamise vastustamisele. Oluliseks prioriteediks on väärtusliku põllumajandusmaa seaduse edasiviimine ning bürokraatiat loovate PRIA eeskirjade (nt e-põlluraamat, süsinikuarvestus) kriitika ja vähendamine. Nõutakse ka kalanduse ja rannapiirkondade teemade lisamist strateegilisse arengukavasse.
2 Analüüsitud kõnesid