Päevakorra profiil: Arvo Aller
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks" eelnõu (279 OE) esimene lugemine
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub Ukraina sõjapõgenike laste haridusele, rõhutades vajadust toetada emakeelset õpet kui vahendit Ukraina vastupanuvõime ja riigi ülesehituse tagamiseks Vene agressiooni vastu. Kõneleja vastandub sundimisele õppida eesti keeles, eriti õrnas eas laste puhul, eelistades emakeelset õpet eesti keele õpetamisega. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, seotud nii humanitaar- kui ka geopoliitiliste kaalutlustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib teadmisi e-õppe ja e-riigi võimalustest Ukraina kontekstis, viidates ukrainlaste e-õppe olemasolule. Ta kasutab konkreetseid anekdootlikke näiteid (12 lapse juhtum, kellest vaid kaks oskasid ukraina keelt) keeleoskuse tegeliku olukorra illustreerimiseks. Lisaks kritiseerib ta riigi teadmatust sissetulnud spetsialistide erialade osas, viidates vajadusele parema andmehaldamise järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on küsitlev ja kriitiline, esitades ettekandjale otseseid küsimusi ja kasutades näiteid oma seisukoha toetuseks. Kasutatakse nii loogilisi argumente (e-riigi võimalused) kui ka emotsionaalseid apelle (lapse õrn iga, emakeele raskus). Vastuväiteid (nt teiste huvigruppide nõudmised) nimetatakse resoluutselt "pseudoasjadeks", rõhutades fookuse hoidmist sõjas oleval Ukrainal.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid on liiga vähe.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud riigi teadmatusele sissetulnud isikute (spetsialistide) erialade osas ja poliitikale, mis sunnib õrnas eas lapsi õppima mitte-emakeeles. Kriitika on suunatud ka neile, kes toovad arutellu teisi huvigruppe puudutavaid "pseudoasju", mis hajutavad fookust Ukraina kriisilt.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil hõlmab kolleegide poolt toodud näidete tunnustamist ja neile viitamist ("Kolleeg Ants tõi näite"). Otsest avatust kompromissile või erakondadeülesele koostööle andmed ei näita, fookus on ettekandja küsitlemisel ja oma seisukoha kaitsmisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvusvahelistel teemadel (Ukraina sõda, Vene agressioon) ja selle mõjul Eesti riiklikule haridus- ja immigratsioonipoliitikale. Konkreetne kohalik või piirkondlik fookus puudub.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated puudutavad kaudselt immigratsiooni haldamist, kritiseerides riiki selle eest, et ta ei tea sissetulnud spetsialistide erialasid. See viitab soovile paremini hallata ja ära kasutada riiki saabuvat tööjõuressurssi. Muid majanduslikke seisukohti (maksundus, kulutused) ei esitata.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja keeleõpe sõjapõgenikest lastele, rõhutades emakeelse hariduse olulisust lapse õrnas eas ja vastandudes sundõppele eesti keeles. Kõneleja teeb selge eristuse Ukraina kriisi ja teiste vähemusgruppide (moslemid, juudid) haridusnõudmiste vahel, pidades viimaseid antud kontekstis ebaolulisteks.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõul (279 OE), mis puudutab Ukraina sõjapõgenike laste hariduskorraldust. Kõneleja tegutseb kriitilise küsitlejana, toetades poliitilist suunda, mis võimaldaks Ukraina lastel õppida emakeeles, mitte sundides neid eesti keeles õppima.
2 Analüüsitud kõnesid