Täiskogu istungite kaupa: Alar Laneman

Retooriline stiil on väga ametlik, informatiivne ja protseduuriline, sobides eelnõu tutvustamiseks täiskogule. Toon on neutraalne ja professionaalne, keskendudes loogilistele argumentidele (liitlaskohustused) ja komitee töö kokkuvõttele. Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad, rõhk on faktidel ja menetluse kirjeldamisel.

Stiil on analüütiline, asjalik ja kontekstualiseeriv, kasutades ajaloolist argumenti, et rõhutada sõjalise valmisoleku prioriteetsust bürokraatia ees. Toon on tõsine ja konstruktiivne, väljendades samas muret strateegilise lünga pärast. Kõne lõpeb otsese ja terava küsimusega tulevikuplaanide kohta.

Retooriline stiil on formaalne ja otsene, esitades istungi juhatajale küsimuse selgituse saamiseks. Kasutatakse loogilist apellatsiooni, viidates eelnevalt antud vastusele ("Riigikogus ei toimu streike") ja nähtud sündmustele (vaheaja võtmine). Toon on nõudlik ja küsitlev.

Stiil on tõsine, ametlik ja tungiv, rõhutades, et "erilised ajad nõuavad erilisi otsuseid" ning "julgust teha õiged otsused". Kasutatakse loogilisi argumente, mis keskenduvad vajadusele ja vastutustundlikkusele, ning metafoore, näiteks "Süüdi ei ole püss, süüdi on see, kes päästikule vajutab".

Stiil on soliidne ja lugupidav, alustades ministri tunnustamisega rahuliku ja soliidse vastamisstiili eest. Kõneleja kasutab loogilist apelli, esitades küsimuse tulevase arutelu väärikuse ja rakendatavuse tagamise kohta.

Stiil on formaalne, veenev ja kohati moraliseeriv, segades loogilisi argumente (missioonide instrumentaalne väärtus) tugevate väärtuspõhiste üleskutsetega. Kasutatakse ajaloolisi näiteid ja kultuurilisi paralleele (nt "talgud") julgeolekuküsimuste selgitamiseks. Hoiatatakse ohu eest, et head inimesed jäävad pealtvaatajateks, ning kritiseeritakse hirmutamist oletustele ehitatud ohtudega.

Retooriline stiil on väga formaalne, asjalik ja informatiivne, keskendudes seadusandliku protsessi ja operatsiooni eesmärkide neutraalsele ettekandmisele. Kasutatakse loogilisi apelle, viidates komiteede istungitele, Kaitseväe peastaabi ülevaadetele ja konsensuslikele otsustele.

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes austatud ministri poole, kuid sisu on kriitiline ja murelik. Kasutatakse konkreetseid näiteid (Nursipalu, Pärnu) süsteemsete puudujääkide illustreerimiseks, rõhutades loogilist argumenti koostöö vajadusest.

Kõne on formaalne ja lugupidav, alustades siseministri kiitmisega struktureeritud töö eest. Retooriline stiil on soovituslikus võtmes, kuid sisaldab tungivat hoiatust julgeolekuriskide osas, viidates Kaitseväe juhataja prognoosidele. Apellatsioon on peamiselt loogiline ja poliitika fookuse korrigeerimisele suunatud.

Stiil on formaalne ja lugupidav, alustades istungi juhataja ja ministri tunnustamisega ning ettekande eest tänamisega. Kasutab analüütilist keelt (nt "kava on tervik") ja lõpetab konkreetse, meediast tõukuva küsimusega moonahanke ja avalike kõhkluste aluse kohta.

Retooriline stiil on tõsine, hoiatav ja analüütiline, rõhutades olukorra kriitilisust ("ei ole häda kaugel"). Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, sidudes demokraatia vundamendi ja riigikaitse küsimused, ning esitatakse küsimus formaalses ja lugupidavas toonis.

Retooriline stiil on formaalne, kuid samas terav ja murelik, väljendades suurt muret eesti keele ja kultuuri tuleviku pärast. Kasutatakse viiteid meediale ja internetis leiduvatele väljaütlemistele, et seada kahtluse alla ministri siirus ja motiivid. Küsimused on suunatud vastutuse nõudmisele ja võimaliku hoolimatuse paljastamisele.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja ja ettekandja poole. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, keskendudes avalduse ajastuse võimalikule negatiivsele mõjule sotsiaalsele sidususele. Toon on ettevaatlik ja muret väljendav, mitte konfronteeriv.

Retooriline stiil on formaalne, kriitiline ja loogikapõhine, kasutades tugevaid analoogiaid (nt PPA võrdlemine massaažisalongiga) vastaspoole argumentide diskrediteerimiseks. Toon on murelik ja nõudlik, väljendades rahulolematust ministri "liiga muretu" hoiakuga. Apellatsioon on suunatud nii eetilisele kohustusele kui ka loogilisele seosele kulude ja tulude vahel.

Retooriline stiil on teravalt võitlev, kriitiline ja tungiv, kirjeldades olukorda kui "kurb ja koomiline üheaegselt". Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle usalduse ja riigi vastutuse teemal, kombineerides neid loogiliste argumentidega eesmärgi ja kvaliteedi tähtsusest. Kõneleja kasutab irooniat, otseseid ja kohati üleolevaid pöördumisi vastaste poole ("kullakesed") ning provokatiivset võrdlust Venemaa valimiskorraldusega.

Stiil on formaalne ja lugupidav (pöördudes ministri poole), kuid sisult kriitiline ja küsiv, otsides selget vastust riigi ambitsioonide kohta. Esineja kasutab loogilist argumentatsiooni, et põhjendada oma teema olulisust, loetledes üles saavutusspordi positiivsed mõjud ühiskonnale.

Retooriline stiil on tungiv, tõsine ja manitsev, rõhutades läheneva ohu eksistentsiaalset iseloomu. Kasutatakse elulist metafoori (pere ja kirvega kurikael värava taga) prioriteetide selgitamiseks ja emotsionaalse mõju loomiseks. Toon on ametlik, kuid apelleerib loogikale, et kõige olulisemad asjad tuleb seada esikohale.

Stiil on tungiv, tõsine ja murelik, rõhutades olukorra tõsidust ja vahetut ohtu idanaabri poolt. Kõneleja kasutab tugevaid loogilisi argumente, tuginedes praktilistele näidetele (nt auto juhtimine 120 km/h kiirusel ja juhtide vahetamine) ning ajaloolistele vigadele (PPA liitmine). Retoorika on formaalne, keskendudes operatiivsele efektiivsusele ja riigi vastutusele.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja rõhutatult asjalik, luues kiireloomulise tooni, viidates konkreetsetele ohuhinnangutele ja meediakajastusele. Kõneleja kasutab loogilist ülesehitust, esitades faktid ja ekspertide hinnangud enne küsimuse esitamist, et rõhutada teema olulisust.

Kõnestiil on formaalne ja otsekohene, pöördudes istungi juhataja ja kolleegide poole. Esineja kasutab kerget irooniat või sümpaatiat Riigikogu protseduuride suhtes ("äärmiselt sümpaatne, kuidas Riigikogu pingsalt otsib seda õiget protsenti"). Apellatsioon on lühike ja keskendub konkreetse seadusandliku lahenduse esitamisele ja sellele toetuse palumisele.

Stiil on formaalne, kuid otsekoheselt kriitiline ja võitlev, hinnates vastust sõnaselgelt halvaks. Apellatsioon on sisuline ja loogiline, keskendudes vastuse kvaliteedile ja eelnõu kiirustamise kriteeriumidele. Esineja kasutab otseseid hinnanguid, et rõhutada oma tugevat mittenõustumist.