Istungi profiil: Hanah Lahe
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-21
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt progressiivne ja teaduspõhine, rõhutades kliimakriisi eksistentsiaalset ja julgeolekuohtu. Peamine eesmärk on Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Positsioon on poliitikakeskne ja väärtuspõhine, eirates teadust eiravate "mitteuskujate" argumente. Kõneleja rõhutab vajadust süsteemse ja efektiivse kasvuhoonegaaside vähendamise järele.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kliimapoliitika, Euroopa Liidu regulatsioonide ja seadusandliku raamistiku osas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid ja kontseptsioone, nagu "Maa taluvuspiirid," "süsinikueelarve" ja "õiglase ülemineku põhimõte." Asjatundlikkus toetub teaduslikule infole ja teiste riikide (nt Soome) kliimaseaduste praktikale.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on tungiv ja kirglik, rõhutades kliimakriisi tõsidust ja vajadust kiireks tegutsemiseks. Vastaste kritiseerimisel on toon terav ja hukkamõistev, nimetades nende seisukohti "rumaluseks" ja "piinlikuks." Samas on seaduseelnõu tutvustamisel stiil detailne ja analüütiline, kasutades nii emotsionaalseid kui ka loogilisi apelle, et põhjendada seaduse vajalikkust konkurentsivõime tagamisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on täiskogu istungil aktiivne, esitades sisukaid küsimusi ettekandjatele ja pidades pikema, argumenteeritud kõne kliimaseaduse vajalikkusest. Tegevusmuster näitab sügavat pühendumist käimasolevale seadusandlikule arutelule ja soovile mõjutada parlamendi debatti enne seaduseelnõu arutelu algust.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev ja otsene vastuseis on suunatud "mitteuskujatest poliitikutele," kes eitavad inimtekkelisi kliimamuutusi ja esitavad küsimusi "kiusu pärast." Kriitika on intensiivne ja osaliselt isiklik, süüdistades neid teaduse eiramises ja riikliku kliimapoliitika õõnestamises. Samuti kritiseeritakse kolleeg Anti Poolametsa kliimaärevuse üle nalja viskamise eest, pidades seda "tõeliselt madalaks."
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnustab eksperte ja eelkõnelejaid ning rõhutab, et kliimaneutraalsuse eesmärk on kirjutatud koalitsioonileppesse. Koostööstiil on avatud teadusele ja laiapõhjalisele ühiskondlikule konsensusele, märkides, et seaduse eesmärki toetavad nii ettevõtjad kui ka vabaühendused. Rõhutatakse, et parlamentaarne debatt peaks seaduseelnõu parendama.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul kliimapoliitikal ja Euroopa Liidu kontekstil, tuues esile Eesti vajaduse säilitada konkurentsivõime puhta tööstuse võidukäigus. Regionaalselt mainitakse Eestis esinevaid äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu üleujutused Tartus, ja põlevkivi kui konkurentsivõimetu fossiilkütuse probleemi.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on suunatud puhta tööstuse ja innovatsiooni võidukäigule, nähes kliimaseadust konkurentsivõime kasvatamise alusena. Toetatakse ulatuslikku taastuvenergia tootmist, biokütuste ja rohevesiniku arengut ning ressursitõhusust. Seadusandlus peab tagama läbipaistvuse ja stabiilsuse pikaajaliste investeeringute tegemiseks, samas kui fossiilkütuseid (põlevkivi) peetakse mittemajanduslikult konkurentsivõimeliseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse kliimaärevust, mida peetakse põhjendatud ja õigustatud tundeks, võrreldes seda sõjahirmuga. Seadusandluses rõhutatakse põlvkondadevahelise õigluse põhimõtte sätestamist. Samuti seostatakse kliimapoliitika eiramist otsese julgeolekuohuga ühiskonna adekvaatse reageerimisvõime kadumise tõttu.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Kliimakindla majanduse seaduse koostamine ja vastuvõtmine, millega luuakse raamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Kõneleja on selle eelnõu tugev toetaja, rõhutades seaduse detailset sisu (sh kliimanõukogu, parlamentaarne järelevalve ja kohalike omavalitsuste kohustused). Eesmärk on seadustada trajektoor, et vältida tagurlike poliitikute poolt riikliku kliimapoliitika õõnestamist.
5 Analüüsitud kõnesid