Päevakorra profiil: Hanah Lahe
Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele" arutelu
2024-11-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine on poliitiline prioriteet, mida käsitletakse eksistentsiaalse ja otsese julgeolekuohuna. Seisukoht on tugevalt väärtus- ja teaduspõhine, rõhutades vajadust süsteemse ja progressiivse kliimapoliitika järele. Poliitik toetab kindlalt kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050 ning kritiseerib teravalt teaduse eiramist ja tagurlikku poliitikat.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat teadlikkust kliimapoliitika detailidest, viidates Maa taluvuspiiride ületamisele ja Euroopa Liidu liikmesriikide (nt Soome) kliimaseaduste praktikale. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "süsinikueelarve," "õiglase ülemineku põhimõte" ja "kasvuhoonegaaside sidumine." Rõhutatakse parima teadusinfo ja ekspertide soovituste järgimist seadusloomes.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt kirglik, tungiv ja kohati konfronteeriv, eriti kliimakriisi tõsidust käsitledes. Kasutatakse nii loogilisi argumente (seaduse detailid, majanduslik konkurentsivõime) kui ka emotsionaalseid apelle, näiteks kliimaärevuse õigustamine, võrreldes seda sõjahirmuga. Suhtumine vastastesse on terav ja otsekohene, süüdistades neid rumaluses, kiuslikkuses ja väärinfo levitamises.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad ühe arutelu päevaga (2024-11-21), mis keskendus Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelule kliimamuutuste teemal. Kõneleja osaleb aktiivselt debatis, esitades nii sisukaid küsimusi ekspertidele kui ka pidades pika ja detailse seisukohakõne.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastased on selgelt identifitseeritud kui "mitteuskujad" või poliitikud, kes eitavad inimtekkelisi kliimamuutusi, keda süüdistatakse teaduse eiramises ja väärinfo levitamises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, nimetades vastaste tegevust "piinlikuks" ja "madalaks," tuues näiteks Anti Poolametsa nalja kliimaärevuse üle. Kompromiss kliimaeesmärkide osas on välistatud, kuna tegemist on eksistentsiaalse küsimusega.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tänab eksperte ja kolleege sisuka arutelu eest, rõhutades vajadust parlamendis põhjaliku debati järele enne seaduseelnõu arutamist. Samas on ta valmis teravalt kritiseerima neid kolleege, kes ei jaga teaduspõhist lähenemist, mis viitab koostöövalmidusele ainult progressiivsete ja teadust austavate jõududega.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul (Eesti õigusruum ja majandus) ja rahvusvahelisel (Euroopa Liidu kliimapoliitika, Soome näide) tasandil. Mainitakse spetsiifilisi Eesti probleeme nagu põlevkivi konkurentsivõimetus ja Tartus toimunud üleujutused. Rõhutatakse kohalike omavalitsuste kliimakavade kohustuse sätestamist.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetatakse tugevalt majanduse ümberkujundamist puhta tööstuse suunas, rõhutades konkurentsivõime säilitamist taastuvenergia, biokütuste ja rohevesiniku arendamise kaudu. Kliimaseadust nähakse kui vahendit, mis tagab läbipaistvuse ja stabiilsuse pikaajaliste investeeringute jaoks. Fossiilkütustel (põlevkivi) tulevikku ei nähta ning kritiseeritakse õlitehase rajamise otsust.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja käsitleb kliimaärevust kui põhjendatud ja õigustatud tunnet, võrreldes seda sõjahirmuga. Rõhutatakse põlvkondadevahelise õigluse põhimõtet kliimaseaduses. Kliimamuutuste eitamine on seotud sotsiaalse polariseerumisega ja riigi julgeolekuohuga, kuna see takistab adekvaatset reageerimist kriitilistele olukordadele.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine prioriteet on "Kliimakindla majanduse seadus," mille koostamise eesmärk kirjutati koalitsioonileppesse. Kõneleja on seaduse tugev toetaja, rõhutades selle raamistikku loovat rolli ja vajadust parlamentaarseks järelevalveks. Eesmärk on sätestada seaduse tasandil kliimaneutraalsuse trajektoor, et vältida tagurlike poliitikute poolt riikliku kliimapoliitika õõnestamist.
5 Analüüsitud kõnesid