Istungi profiil: Lauri Laats

Keskerakonna fraktsiooni esindajana väljendab peamine pöörlemisjoon opositsiooni kriisiühiskonna maksupoliitika suhtes: maksutõusud suurendavad inimeste ostujõudu ja toimetulekut, ning ta rõhutab vajadust kulude kokkuhoiu ja bürokraatia vähendamise järele. Ta on tugevalt pere- ja sotsiaalpoliitika fookusega, soovides mateeritud toetuste ja teenuste kulutuste suunamist ning väldib laiaulatuslikke ulatuslikke maksukärpeid ainult sõnades. Ta viitab, et kui Keskerakond taastub valitsusse, viidaks ellu suundumused nagu tasuta lasteaiakohad Tallinnas ja laiem tagatised, ning räägib programmilistest ja väärtuspõhistest prioriteetidest murede lahendamisel.

Sõnavõtetes on selgelt esile toodud sotsiaalpoliitika ja maksupoliitika teemad ning energiaturu kriitika; kasutab statistikat ja rahvusvahelisi viiteid, et tugineda väidetele. Esile kerkivad konkreetsed andmed: toidukorvi võrdlused 2018 vs 2025 ning hinnatõusud üle 40%, automaksu ja maksutõusude mõjust; viitab Riigikontrolli ja Euroopa institutsioonide andmetele ning WHO/Eurostat analüüsidele tervishoiu rahastamise kohta. Samuti käsitletakse energiaturu ja ENMAK-i probleemide ning roheenergia investeeringute kriitikat.

Kõneviis on Tugevalt mõjus ja vaidlusalane, kombineerides emotsionaalset esmamuljet ja faktide põhist argumentatsiooni. Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi, otseseid pöördumisi ja konkreetseid näiteid ning tihti peetakse kõnet tervikuna jõuliseks ja kriitiliseks. Vormilt on see kogenud, kärmelt suunatud ja vahele segatud stseeniliste kommentaaridega, mis rõhutavad vastakust ja ettepanekute kindlat aluse.

Kõneluste sagedus ja tempo on suurepäraselt määratletud: esines 11. ja 12.06.2025 mitmes pikemas plenaristungi osas ning kordas võrdlusi ja kaalus tähelepanu vajavaid teemasid. Kasutusel on korduvad palun hääletage –kõned ning mitmes kohas esitati muudatusettepanekuid ja alternatiive, näidates valmisolekut osaleda menetluste ja tagasilöökide aruteludes. Süstemaatilised viited eelnevale arutelule ja ettepanekutele viitavad püsivale ja järjepidevale tööle fraktsioonina.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (reformierakond, Eesti 200) ja sotsiaaldemokraadid; kriitika on osaliselt poliitilise ja majandusliku meetserakaudse iseloomuga. Hukkamõiste keskendub maksude ja sotsiaaltoetuste kärbimisele, automaksu ning bürokraatia suurendamisele ning eelarve planeerimise vigadele; toonid on tugevalt kriitilised, kuid samas on näha valmisolekut esitada alternatiive ja ametiomavahelistele aruteludele vastumeelselt vastu võtta olemasolevad ettepanekud.

Kaasosaluse ja kompromissvõimaluste vastuoluline, kuid samas on näha valmisolekut koostööks: fraktsioon on esitanud mitmeid muudatusettepanekuid ning püüdnud kaasa rääkida eelnõude parandamisel. Ta rõhutab vajadust arvestada erinevate fraktsioonide seisukohtadega, kuid seab kriteeriumiks oma ettepanekute mahiku ja tingimused ning võib kompromisside leidmisel olla kõhklev, kui neid ei võeta arvesse.

Regionaalset tähelepanu jagub: Tallinn ja selle haridus- ning hoolduskulude teemad (nt lasteaiakoha tasude vabastamine Tallinnas) ning maakondliku ühistranspordi jätkamise ja maapiirkondade ligipääsu teemad. Lisaks mainitakse maal elavate laste kooli-, lasteaia- ja tööliikumise vajaduste rõhutamist ning maakondlike probleemide aktuaalsust.

Majanduslik lähenemine on konservatiivne ja kulude kontrolli ning maksudest keeldumise suunas: maksutõusude vastane, bürokraatia vähendamise ning eelarve kulude vähendamise rõhutamine. Soovitakse toidukäibemaksu alandamist (kõnepoolt esile tõstetud), lasteaiakohatasude vabastamist ning üldise maksumoodustuse ja toetuste ümber jaotuste kriitikat. Energiapoliitikas on esitatud kriitiline vaade rohepöörde ja ENMAK-i seaduseelnõule, rõhutades turu volatiilsust ja investeeringute tasakaalustamatust.

Sotsiaalsed teemad hõlmavad toimetulekutoetuste jätkuvat kriitikat ja vajadust paremate sotsiaalteenuste järele, perepdääst ning lastega perede toimetuleku parandamist; lisaks käsitletakse elulõpu tahteavalduse küsimusi ja palliatiivse ravi kättesaadavuse suurendamist ning arutatakse usulisi ning eetilisi aspekte, mis piiravad või mõjutavad seadusandlust. Täpsemalt rõhutatakse palliatiivse ravi kättesaadavuse ebavõrdsust ning riikliku rahastuse suurendamise vajadust.

Põhieesmärgid on elu lõpu tahteavalduse tähtaegade ja eetiliste aspektide seadusandluse täpsustamine (nt tähtajalised piirangud ja vanusepiirid), toidukorvi ja toidukäibemaksu teemade arutelu ning lasteaiakohatasude vabastamise või vähendamise teemad. Samuti on tähelepanu ENMAK-i ja rohepöördega seotud regulatsioonide kriitika ning automaksu mõju ning lisaeelarve läbivaatuse ning bürokraadiat vähendavate meetmete hindamine. Kolmandal lugemisel plaanitakse teha lõplik otsus, põhinedes ettepanekutele ja muudatusettepanekutele.