Istungi profiil: Lauri Laats

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

2025-09-17

Poliitiline positsioon
Mitmekülgne positsioon – perioodil on nii tugevalt eelnõu vastu võitlevaid kui ka selle poolt rõhutavaid kõnesid. Esimene kõne väidab, et eelnõu ei toeta ettevõtlust ja tegeleb rohepoliitika negatiivsete mõjudega; tugev opositsioon. Teine ja neljas kõne näitavad erinevaid, kuid mõnel hetkel konstrueerivaid seisukohti, kus rõhutatakse ausat konkurentsi, turvalisust ja sotsiaalsete teenuste kvaliteeti. Seetõttu puudub perioodil ühtne parteiline positsioon, vaid esile kerkib mitmekesine arutelu ja erinäoline toetus/oppovõrk.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad demonstreerivad teadmisi transpordi reguleerimise tehnilistest nüanssidest (elektritõukerattad, kaal, kindlustus) ning liiklusohutusest; viidatakse koostööle Eesti kindlustusseltsiga ning kaalutakse, kuidas tehnilised nõuded mõjutavad turul tegutsevaid ettevõtteid. Lisaks käsitletakse koolilõunate kvaliteeti ja toidujäätmete probleemi, näidates teemasid sotsiaalpoliitikast ning avalike teenuste kvaliteedi osas.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Ton on konfliktne ja otsekohene, kasutab emotsionaalseid vivaa ja isiklikke näiteid (nt laste koolilõuna ja toidujäätmed). Teksti vahel on sotsiaalne, kuid kriitiline hinnang ja naljakad või provokatiivsed märksõnad (“rohepöörde rohepaplus”) ning otsene žestlikkus, mis aitab tõsta tähelepanu. Esineja kasutab nii argumentatsiooni kui ka ennetavalt süüdistavaid retoorilisi rubriike.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Regulaarne osalemine täiskogu istungitel sama päeva jooksul; viidatakse menetluse etapile (kolmas lugemine) ning tehniliste ja sotsiaalsete teemade arutelude jätkule. Mainitakse tehniliste probleemide arutelu, pulti ja riigi platvormide toimimise kontekstis; näitab aktiivset osavõttu ja praktilist töötoimingute arutelu.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Põhirõhk opositsioonil on eelnõu vastu, eriti kui see mõjutab ettevõtlust ja rohepoliitika laadi. Sõnavõtudes kritiseeritakse konkreetselt seejuures toimuvaid mõtteid ja võimuiha; kriitika keskendub heakskiitvale või muutmistele suunatud seisukohtade puudumisele. Teises ja kolmandas kõnes on näha mõõdukat või neutraalset tagasitoomist, kuid üldine toon kaldub kriteeriumide ja kontrolli üle arutlemisele.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab valmisolekut koostööks mõne teema puhul: arutelu kindlustusseltsiga tehniliste nüansside üle ja rahumeelne suhtumine mõne teema lõimumisse. 4. kõnes on märgitud, et eriparteiliste erimeelsuste valdkonnas võib leida ühisosa hoolimata parteilistest erinevustest; dialogi ja kompromissi potentsiaal on esile toodud.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regioonide kontekst hõlmab nii Kagu-Eesti ettevõtlust kui ka laiemat riigisisest ja Euroopa tasandi mõju; viidatakse, et kohalikel ettevõtetel võib olla konkureerimisraskusi Hiina ettevõtetega. Tallinnast viidatakse ka poliitilisele kontekstile ja transpordis kasutusele võetavatele otsustele. Seega on fookus nii piirkondlikul kui riiklikul tasandil.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikult esindatud on ettevõtluse kaitse ja konkurentsi tähtsuse rõhutamine; kriitiline suhtumine rohelise poliitika laiendusse ning rahaline ja regulatiivne koormus ettevõtetele. Ühe kõneleja pool soovib tagada võrdelise kohtlemise ning turu toimimise, samas teised rõhutavad vajadust hoolitseda teenuste kvaliteedi ja tööandjate huvide eest. Üldine sienn on pro-äriline ja regulatoritele ettevaatlik lähenemine.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed teemad on keskne: laste koolilõunad, toidujäätmete vältimine ja kooli kvaliteet; esinejad rõhutavad vajadust parema toitumise ja tõhusa ressursihalduse järele ning toovad näiteid, et praegune süsteem võib olla ebaefektiivne. Sõnavõtetes on tähelepanu pööratud ka liiklusohutusele ja üldisele elanikkonna heaolule, kuid keskne rõhk jääb lastekasvatuslikele ja hariduslikele teemadele.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Legislaatori tähelepanu keskmes on eelnõu tehnilised ja regulatiivsed nüansid (kaal, kindlustus, ohutus) ning menetluse edenemise küsimused (kolmas lugemine, trükitekid). Lisaks arutatakse sotsiaalpoliitiliste teemadega seotud seadusandliku tähelepanu huvi, kuid peamine fookus on transporti reguleeriva eelnõu arutelu ja selle mõju hindamine. Progressi ning saavutusi mainitakse eelmiste lugemiste ja arutelude kontekstis.

4 Analüüsitud kõnesid