Päevakorra profiil: Lauri Laats
22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Esineja esitab ministri tööviisi kriitiliselt ning rõhutab vajadust konkreetse plaani ja pikaajalise visiooni järele hariduse ja keelearenduse osas. See on tugevalt opositsiooniline ministri vastu ning keskendub ministri vastutusele ja tulemuste kontrollimisele, mitte pelgalt ideoloogilisele vastandumisele. Ühtlasi rõhutab ta, et umbusaldusavalduses ei ole sõna otseses mõttes etteheide eestikeelsele haridusele, vaid puudulik juhtimine ja visiooni puudumine.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Rõhutatakse B2-tasemel keeleoskuse nõuet ja õpetajate puudust ning konkreetseid näiteid (90 õpetajat puudub, 518 õpetajat ei valda eesti keelt B2 tasemel). Viidatakse Sillamää kooli olukorrale ja vihjatakse vajadusele lahendada regionaalseid ning kooliõppe kvaliteedi küsimusi; tõstetakse esile andmete ja allikate kasutamine (Postimehe viide).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rõhk on faktidel, küsimustel ja allikatel põhineval arutelul; tonilt kriitiline ja küsiv, sageli kasutab ta otseseid küsimusi ja viiteid, et sundida ministrit selgitama plaane. Kasutatakse formaalsust ja struktureeritud argumentatsiooni, mis püüab näidata vastuste puudulikkust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kolm eraldi kõnet samal päeval (2024-05-06) Riigikogu istungil; järjepidev osalemine ja küsimuste esitamine; viitab varasematele kolleegide tähelepanekutele ning kasutab meediavahendiviiteid (Postimees).
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Põhiline vastasseis on ministri vastu — kriitika keskendub juhtimisele ja vastuste kvaliteedile; rõhutatakse, et puudub konkreetne plaan lahendada õpetajate puudust ja keeleõppe kvaliteeti. Ei ole väidetud vastandust eestikeelse hariduse üldisele suunale, vaid visiooni ja toimiva lahenduse puudumist ministri poolt.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Viitab kolleegide kommentaaridele (nt Erkki) ning näitab valmisolekut aruteluks, kuid ei tee selgeid lubadusi laiapõhjalisele koalitsioonile; rõhutab vajadust ühiste meetmete ja Riigikogu koostöö järele kontrolli ja vastutuse kaudu.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Põhifookus regionaalsele kontekstile: Sillamäe kooli näide ja Ida-Viru piirkonna hariduse probleemid tõstetud esile, et näidata laiemat vajadust süsteemse lahenduse järele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Haridussotsiaalne küsimus on keskne: rõhutatakse õpetajate ettevalmistuse ning keelearengu toetamise tähtsust koolide kättesaadavuse ja kvaliteedi nimel; ei avaldata konkreetset seisukohta laiemate sotsiaalsete teemade kohta, kuid rõhutatakse vastutust ja plaani vajalikkust.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhirõhk on ministri vastutuse ja Riigikogu kontrolli küsimusel ning umbusalduse protseduuril; puuduvad konkreetsed seaduseelnõud, kuid rõhutatakse vajadust legislatiivsete sammude ja selgete lubaduste esitamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid