Päevakorra profiil: Lauri Laats
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) teine lugemine
2025-06-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev vastasinõudlikkus eelnõu suhtes; peamine kriis on isikuandmete suur ulatuslik kogumine ja järelevalvesüsteem, mis ohustab õigusriiki ja demokraatlikku korda. Esinemised rõhutavad tugevasti piiratud proportsionaalsust ning soovivad koalitsiooniliikmete moodustamisel opositsiooni tuge; Keskerakond väidetavalt ei toeta eelnõu. Tõstetakse esiplaanile väärtus- ja õiguste kaitse ning vajadus põhjaliku selgituse järele. Puudub selge alternatiivne kava, kuid rõhutatakse, et ei tohi hääletada läbi “jälgimisühiskonna” loomise suunas.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kasutab AML-i kohustatud isikute, ettevõtete ja inimeste arvulisi näiteid (üle 20 000 kohustatud isikut, üle 100 000 aktiivset äriühingut, üle 500 000 inimest) ning arutleb andmelao ja ennetava jälgimise põhimõtete üle. Märgib, et andmeladu hõlmab suurt andmebaasi ning küsib täpseid finantseerimisallikaid ja kulusid maksumaksja jaoks, viidates rahaallikate ja kulu suurusele. Viitab ka AI-ile kui järelevalve tööriistale ning nõuab selgitust selle toimimise ja järelevalve mehhanismide kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnepuhang on märgatavalt combatiivne ja häirekõnekas; kasutab tugevaid avaldus- ja hoiatuslaadseid ilmeid ning retoorilisi küsimusi, et rõhutada ohtu õigussüsteemile. Kombineerib faktipõhiseid numbreid, emotsionaalse retoorika ning süüdistusi koalitsiooni suunas (“liberaalsed jõud” ja “jälgimisühiskonna loomine”). Teksti ühtlustab dramaatiline toon ning rõhutab vajadust kaitsta demokraatiat ja privaatsust.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esines samal päeval kolm korda, esitades järjest küsimusi ja kriitikat seaduseelnõu kohta; palub lisainfot, mis näitab detailset kontrolli ja järelemõtlemist. Näitab valmisolekut konzensuslikult peatada hääletus ning teha paus koalitsiooniga konsulteerimiseks; kasutab formaalset protokollset pöördumist juhataja poole. Selline korduv esinemine sama teemal viitab aktiivsele osalemisele menetluses.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Selgelt opositsiooniline seisukoht eelnõu suhtes; väidab, et see loob jälgimisühiskonna ja rikub õigusriigi põhimõtteid. Kutsutakse koalitsiooni kõiki liikmeid üles vastu hääletada ning koalitsiooni “kahest-kolmest” liikmest sõltumatult vastuse võtmise nimel. Kritiseeritakse koalitsiooni nii kui ka valitsuse eesmärke ning rõhutatakse tugevat vastuseisu ja suuri mureküsimusi.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab valmisolekut koostööks ja ühiseks vastupanuks; kutsub koalitsiooni liikmeid tegema ettepaneku vastu hääletamist ning rõhutab vajadust bipartisanse vastuse võtmise järele. Soovib, et Reformierakond ja Eesti 200 oleksid valmis ühiselt vastu seisma ja vastuvõetavaks ei pidanud eelnõu. Samas väljendab ka skaalal “vahepealne konsensus” kui võimalust, kuid tingimusel, et kompromiss oleks juristlikult ja demokraatlikult vastuvõetav.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Riiklik ja rahvuslik tasand on fookuses; rõhutatakse Eesti riigi julgeolekut, õigusriigi põhimõtteid ja demokraatia kaitset. Puudub konkreetne regioonipõhine keskendumine; tähelepanu keskmes on üldine riiklik julgeolek ja seadusandlus.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kandub kriitiline suhtumine eelnõu majanduslikule mõjule; toob esile kuludest kinnihoidmise küsimuse (kust raha, millised on ülalpidamiskulud maksumaksjale) ning üldise finantsilise koormuse suuruse kahtluse. Rõhutab, et andmeladu ja järelevalve süsteemi ehitamine ning töövajadus võib olla märkimisväärne finantsiline koormus, kuid täpseid arve pole esitatud.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Eelistab tugevat keskendumist isikuandmete kaitsele ja privaatsusele; rõhutab, et liigselt laialdane jälgimine ohustab pereelu ja üldist vabadust ning õigusriigi põhimõtteid. Kutsutud on vältima “järelevalvesüsteemi” loomist, mis võiks riiki “jälgimisühiskonnaks” muuta; kasutab emotsionaalset narratiivi demokraatia ja inimõiguste kaitse tõstmiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Eeskõneleja keskendub AML-i ja rahapesu tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise eelnõu kriitikale; on opponi kasutus ja järjekindel nõue põhjalikule selgitusele ning hääletuse edasilükkamisele või tema vastuvõtmisele mitte. Tõstab esile vajaduse selgitada eelnõu toimemehhanisme ja rahastust ning rõhutab, et eelnõu ei ole vastuvõetav ilma selgete ja demokraatlike alusdoktriinide ja kaasatuseta.
4 Analüüsitud kõnesid