Päevakorra profiil: Lauri Laats

Kõneleja teeb demograafilise kriisi kui riigi prioriteedi esmatähtsa küsimuse; on tugevalt kriitiline valitsuse demograafiapoliitika kohta ja nõuab pro-pere, stabiilse ja julgeolekult tugeva ühiskonna loomist. Esitab poliitilise positsiooni kui opositsiooniline, pühendunud kindlatele, riigi tasandil rakendatavatele meetmetele (tasuta lasteaiad, perekondlikud toetused, regionaalsed toetused) ning rõhutab vajadust ilma järske maksumuudatusi tegemata jätkusuutliku demograafilise raamistikuga. Fraktsioonina esitatud arupärimine ja ideede esitamine näitab policy-driven tegevuslaadi ja konkreetsete materjalide esitamise soovi.

Toob välja konkreetseid demograafilisi näitajaid (2050. aastaks oodatav rahvaarvu vähenemine üle 100 000; sündimus 1,37, eesmärk 2,1) ning viitab rahvusvahelistele näidetele (Prantsusmaa, Ungari, Põhjamaad) ja erinevatele perepoliitika instrumentidele (tasuta lasteaiad, isapuhkus, kodulaenutugi, piirkondlikud toetused). Kasutab numbreid ja võrdlusi, et näidata seoseid sündimuse ja majandusliku kindlustunde vahel.

Urjuv, otsusekindel ja emotsionaalselt laaditud toon; kasutab numbrilist ja faktiline põhinev argumentatsioon, samas esitab tugeva kriitika vormis—“eksis” PM-i ja varasemate valitsuste tegevus; ühendab nii süüdistava kui ka ettepanekuid esilekutsuva stiili, pöördudes otse istungi juhataja ja peaministri poole. Stiilis on nii otsene kui ka mõtteviideid toitev, romansirohke näite-tugevus.

Esindaja on aktiivselt seotud arupärimisega rahvastiku vähenemise kohta (nr 758) ja viitab perepoliitika tegevuskavale 2025–2035 ning selle esimese etapi 2025–2027 arutelule; kasutab sama päeva jooksul järjestikku esitatud kõnesid, rõhutades korralikku parlamendilist tööjaotust ja sisulist debatti. Käib regulaarselt istungi ajal ning püüab tuua konkreetsed lahendused ning laiahaardelise rakendamise vajaduse välja.

Põhirõhk on valitsuse kriitikal demograafiapoliitikal; süüdistab praegust valitsust ja varasemaid valitsusi (sh sotsiaaldemokraadid) lastetoetuste kärbimises ning maksupoliitika kõikumises; rõhutab, et hetke meetmed ei suuna rahvastiku noole üles, ning esitab alternatiivsed plaanid (tasuta lasteaiad ülevalt-alla riigi ulatuses, perekondade stabiilne toetus, regionaalsed meetmed). Intensiivne, poliitikapõhine vastandumine ja pakkumine konkreetsete lahenduste näol.

Ei viita tugevale koostööle või koalitsioonile ning keskendub peamiselt opositsioonilise vaate ja alternatiivsete lahenduste esiletõstmisele; toob esile välismaiste kogemuste kasutamise võimalust ja vajaduse saada valitsuselt konkreetseid lahendusi. Koalitsioonilist või bipartisan koostööd otseselt ei kujundata, kuid näitab valmisolekut kuulata ja üleriigiliselt rakendatavaid meetmeid pidada.

Tähelepanu suunatud nii riiklikule kui ka kohalikele (näiteks Tallinn) tasandile; märgib, et tasuta lasteaiakoht peab olema üleriigiline, mitte ainult Tallinna jaoks, ning et regioonsed toetusmeetmed on vajalikud. Tallinn kui näide tugevast kohaliku omavalitsuse rollist, kuid rõhutab riikliku programmi ning üleriigiliste standardite vajadust.

Käivita majanduspoliitikat keskendudes stabiilsele sotsiaalsele keskkonnale ja demograafilistele investeeringutele; hoiab urgentselt kurssi vastu piirile, kus maksuküru kaotamine tekitab riigieelarve lünki; rõhutab, et rahastamine perepoliitikale peab olema püsiv ja prognoosiv, mitte lühiajaline. Eelistab regioonipõhiseid toetusi, peretoetuste stabiilsust ja majanduskeskkonna stabiilsust, et soodustada sündimust.

Põhirõhk pereväärtustel, lapsevanemate sotsiaalsel kindlustamisel ja ühiskonna väärtuste muutmisel; rõhutab, et ühiskond peab väärtustama lapsi ja perekondi ning tagama noortele kindlustunde majanduslikus ja sotsiaalses plaanis. Mainib tasuta lasteaiakoha ja perekondade toetusvajadust, kuid ütleb, et need on reaalsed sammud, mitte vaid retoorika.

Rõhutab demograafilise kriisi lahendamiseks vajalikke seadusandlikke meetmeid: riiklik programm perepoliitikale (2025–2035), esimene etapp 2025–2027, mille hulka kuuluvad tasuta lasteaiakohtade tagamine alates poolteisest eluaastast, peretoetuste stabiilsus, regionaalsed toetusstruktuurid ning kodulaenutugi; viitab arupärimise nr 758 ja vajadusele PM-ilt konkreetseid lahendusi. Nõuab üleriigiliste meetmete kiire rakendamise ja läbipaistva õigusraamistikku.