Päevakorra profiil: Lauri Laats
Arupärimine vaesuse leviku kohta Eestis (nr 757)
2025-06-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Põhivíisu seisukoht on kriitiline mitte ainult majanduspoliitika, vaid ka sotsiaalsete tagajärgede suhtes. Ta on tugevalt oppositsiooniline praegusele valitsusele ning keskendub maksusüsteemi ja elukalliduse problemaatikale, väites, et tegelikud sissetulekud on langenud ning hinnatõusud ei ole muutunud. Ta rõhutab kardinaalselt vajalikku reformi maksusüsteemis ning riigi väärtushinnangute ülevaatust; esitas omi argumente tõenduspõhiselt ja eesmärgiga sundida valitsust muutustele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Käitleb majandus- ja sissetulekute temaatikat tugeva andmepõhise võrdluse ja statistika kasutamisega (nt maksukoormus 2022–2025, inflatsioonimäär ja toidukorvi kallinemine). Viitab ka aktsiisidele ja automaksule kui maksudelisele koormusele ning toob välja rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanekud. Töötab selgelt välja seoseid maksuriskide ja vaesuse vahel ning kasutab andmeid oma väidete toetuseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on combative, ebameeldivalt kriitiline ja emotsionaalselt laetud. Kasutatakse kuvandit “muinasjutt” ning korduvaid, tugevaid väljendeid ja metafoore, et rõhutada erimeelsust ja rahulolematust. Otsepöördumine publikule ja peaministrile ning tugev faktipõhine puudutus annavad stiilile nii aktiivse kui spetsiifilise jaoksõna laad.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Aktiivne paigutus ühe päeva jooksul mitmes kõnes; viitab arupärimisele ning püsivale teemaga seotud debatile. Mainitakse eelmist debatti ja rahanduskomisjoni esimehelt käinud seisukohti, mis viitab jätkuvale temaatilisele aktiivsusele ja pidevale osalemisele parlamendis samal teemal.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond ja selle valitsus, keda süüdistatakse maksutõusudes ja inflatsiooni suurendamises. Kritika on tugevalt poliitikapõhine, püüdes näidata valitsust kui ebaefektiivset ja kalliduses süveneva ühiskonna jaoks kahjuliku. Võimalik kompromissita retoorika, mis keskendub politsei- ja eelarveotsuste kriitikale.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Piiratud tõendid koostööst; mainitakse kolleegi Peetrit küsimuse esitamisel ja viiteid kolleegide debatile, kuid üldises temaatikas fookus on kriitiline ja vastandlik. Koolutakse, et koostööheldus on olemas, kuid peamine asjaajamine on opositsiooniline ning kompromissivõimalused on väheavaldata.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Nationaalne ja riiklik tähelepanu; puudub märgatav regionaalne keskendumine või konkreetsete piirkondade majanduslikust olukorrast rääkimine. Rõhutatakse Eesti-laadset üldist vaesus- ja inflatsioonifookust.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandussüsteemi põhjalik kriitika: maksukoormus on suurenenud ja sellele ei leita adekvaatset kompenseerimist; tarbimismaksud ja aktsiisid koormavad kõige rohkem vaeseid ja keskklassi. Soovitakse kardinaalselt muutvat maksusüsteemi ja tugevamat sotsiaalset toetamist, et vähendada vaesust ning inflatsiooni mõju elanikkonnale. Seletused põhinevad konkreetsetel numbrilisel andmel ja ökonomistlikul kriitikalaiendusel.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhirõhk vaesusel ja sotsiaalsel haavatavusel: hinnatõusud, ostukorvi vähenevad, inimeste toidutarbimine ja tervis (füüsiline ja vaimne) halvenevad. Rõhutatakse sotsiaaltoetuste ning abi saamise vajadust, ning kasutatakse sõnakujundust “almus” ja sotsiaalosakondade rolli; esitatakse vajadus tugevama sotsiaalse turvatuka järele; viidatakse 300 000 inimesele, kes elavad vaesuses.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid