Päevakorra profiil: Lauri Laats
Arupärimine Eesti põllumajanduse tuleviku kohta (nr 730)
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Olulised teemad on Eesti põllumajanduse tulevik, elujõulised maapiirkonnad ja põllumeeste sissetulek, samuti toidukaitse ja regionaalpoliitika. Stseenid on tugevalt suunatud Eesti huvide kaitsmisele Brüsselis CAP-i läbirääkimistel ning valitsuse maksupoliitika kriitikale; näitab kriitilist, kuid jätkusuutlikku olemust ja poliitilist jõulist toonust. Minuandmed viitavad, et autor ei poolda markivalu muutusi ministristruktuuris ning rõhutab vajadust sisulise diskussiooni järele. (Policy-driven, faktipõhine kriitika valitsuse otsustele ning rahastuse ja reformide eest seismine.)
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnekas CAP-i ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide tundlik käsitleja: ühtlase sissetuleku, konkurentsivõime, toidutarneahela positsiooni, kliimameetmete, keskkonnakaitse ning elujõuliste maapiirkondade teemad. Tugineb konkreetsetele andmetele (nt kümne CAP-i põhieesmärgi loetelu, maapiirkondade elujõulisuse probleemid, 1000 ha aastas kadumine) ja näidetele (toidujulgeolek, maksukeskkond). Esitab selgeid küsimusi ja ootuslikke ettepanekuid nende eesmärkide rakendamiseks. Noticing data-driven arguments ja poliitilise tausta alus.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Tõsiselt emotsionaalne ja samal ajal faktidel põhinev toon; kombineerib kriitilise, vaidlustava kallakuga argumente ja praktilisi näiteid. Kasutab otseseid küsimusi („Kas need kolm eesmärki tähendavad…?”, „Kas see tõstab konkurentsivõimet?”) ning rõhutab vajadust Brüsseliga tõenäoliselt tugeva seisukoha võtmiseks. Formaalne, kuid emotsionaalne ning narratiivne rõhk elujõuliste maapiirkondade üle.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esinemine samaaegselt mitmes arupärimises (kõik 19.05.2025) põllumajanduse tuleviku teemal; korduvad viited Euroopa Liidu CAP-i läbirääkimustele kevadel-suves ning sisulisele arutelule Riigikogus. Märgitakse regulaarset riigikogu dialoogi (peaministri ja ministrite tasandil) ning vajadust esitada põhjendatud ettepanekuid Brüsselisse. Viitab koostööd kolleegi- ja komisjonitasemel arutelude kaudu, kuid täpseid koostöövorme ei kirjelda.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Põhiline kriitika suunatud valitsusele ja valitsuse maksupoliitikale: bürokraatiale ja regulatiivsetele koormistele, mis vähendavad põllumajandussektorit konkurentsivõimet. Karakteriseerib praegust olukorda kui survet ja ellujäämiskäitumist maaettevõtete jaoks ning rõhutab vajadust selgeid ja põhjendatud nõudmisi Brüsselile. Ei näi hoidvat kompromisside eesmärki liialt, vaid rõhutab selgelt vajadust kaitsta põllumeeste huve ja sügavamat kaasamist CAP-i reformides.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kohal sõnastab aruteluvõimaluse ja koostöö vajaduse, viidates erinevatele kolleegidele (nt Kristina Kallas) ja Maaelukomisjoni esimehele erinevate arvamuste olemasolule; rõhutab sisulist arutelu ja konkreetsete ettepanekute esitamist. Näitab valmisolekut koostööks, kuid rõhutab ka olulist sõltuvust ühisest notita Brüsseliga ning omade huvide eest seismist.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus laiapõhjalisele Eesti maapiirkondade arengule ja regionaalpoliitikale; toob esile Tallinnale keskse majanduse mõju ja maapiirkondade elujõulisuse puudujäägid. Rõhutab vajadust hoida ja arendada elujõulisi maapiirkondi ning hoida selle eest seisukohta nii riiklikul kui Euroopa tasandil.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad maksude ja regulatsioonide mõjule põllumajandusele; kriitikaga maksupoliitika (tulumaks, käibemaks, aktsiisid) ja ärikulusid suurendavate koormiste vastu. On toetava lähtepositsiooniga kapitali ja tööjõu konkurentsivõime kaitsmisel, soovib õiglasemat jaotust toetuste osas ning kriiside ajal tulu säilitamist. Ta toob esile vajaduse investeerida energiasäästlikesse lahendustesse ja infrastruktuuri, samas rõhutab, et maksud ei tohi ära võtta tootjate konkurentsivõimet.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete tagajärgede raamistik keskendub maaelu elujõulisusele ja toidujulgeolekule; rõhutab, et põllumajanduslik regulatsioon ja konfiguratsioonid mõjutavad igapäevast elukvaliteeti ja toidupoodide hajutatust. Toidukvaliteet ja tervis on CAP-i põhieesmärkide hulgas ning elujõulised maapiirkonnad peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt elujõulised. Eeldab ühiskondlikku huvi ja julgeolekut toidu tagamise nimel.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhiväärtuseks CAP-i reformid ja rahastusperioodid; rõhuasetus on õiglasemaotusele toetuste jaotuses ning tulude säilimisel kriiside ajal. Nõuab sisulist arutelu ja konkreetsete ettepanekute esitamist Brüsselisse ning mitteformaalse osalemise vastuolu vältimist. Seletab vajadust ära teha seadusandlikke muudatusi, mis vähendaks bürokratiaalset koormust ja kaitseks põllumajandustöötajate huve (nt elujõulised maapiirkonnad, juriidiline raamistik ühtlustatud toidujulgeolekule).
4 Analüüsitud kõnesid