Päevakorra profiil: Lauri Laats
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) teine lugemine
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev opositsioon valitsuse energia- ja rohepöörde kavale. Hävitatud või ebaviisakalt läbiviidud eelnõu 555 SE nähakse praktiliselt teostatamatuna ning tekitab lisakulutusi maksumaksjatele; kiidab energiakaitse ja -turvalisuse tähtsust, kuid leiab, et rohepöörde temp ja toetuste mehhanismid on inimsõbraliku majanduse jaoks kahjulikud. Välditakse tükilist lähenemist ja kutsutakse üles terviklikule, realistlikule vaatele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kohaleb erialaseks energiasektoriga: märgib boilerite käivitamise ja amortiseerumise probleeme ning vajadust säilitada 1000 MW põlevkivireservi, mis praktikas on keeruline. Viitab rahvusvahelistele näidetele (Rootsi tuuleprojektide kahjumid, tõrgetest Suurbritannias, Saksamaal ning Soome Valoe pankrot) ning toob välja, et rohepöörde rahastamine on seotud suurte kuludega. Kasutab märgidena tehnilisi kontseptsioone ja konkreetseid näiteid.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kriitiline ja ärritunud toon segunenud faktide ja isikliku jutu ning retooriliste küsimustega. Kasutab kontraste „paberil vs reaalsus“, tugevaid hüüdeid („see ei lähe üldse korda“, „kallis“) ning kontrollitud statistika ja näiteid, et tõsta veenvust. Keerulisem, kuid kindla faktikohase argumendiga argumenteeritud esitus.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kolm kõnet sama päev (2025-04-23) jätkuvas energiapoliitika arutelus; viitab teiste poliitikute ja ekspertide seisukohtadele (nt Lauri Läänemets) ning märgib konkreetseid küsimusi Kiisa jaama müümise kohta. Esitab jaotatud, temaatilise arutelu jadana, mis jätkub samal teemal.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Selgelt vastuvõtlik valitsuse energiapoliitikale ja eelnõu 555 SE kontseptsioonile; kriitikerežiim rohepöörde kiirendamise, toetuste ja riiklike investeeringute osas; eriti suunatud Kiisa jaama müümisele ja 1000 MW reservidi loomiseks seatud tingimustele. Intensiivsed väljaütlemised ja vaade „rahastab maksumaksja” rõhutamiseks; kompromissi suhtes kriitiline, kuid mitte täielikult huvitatud isiklikust vastastikusest.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kriitiline koalitsioonide osas ning mures koalitsiooni kaasatuse ja teadmiste puudumise pärast; viitab, et isegi varasemates valitsustes olid teadmised puudulikud ja koalitsioonipartnerid otsustasid märkimisväärseid samme. Kaasanalüüsi ja koostöövõimaluste osas puudub selge valmisolek laiemaks konsensuseks; rõhutab vajadust tervikliku vaate järele, mitte üksikute eelnõude taskulamplikku parendamist.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Riiklikul tasandil keskne arutelu; mainitakse välisriikide näite ja Kiisa jaama asjakohasust ning Eesti energiasüsteemi julgeolekut, ilma konkreetsete piirkondlike eelistuste või piirkondlike sitaadide detailideta. Rahvusvahelised võrdlused rõhutavad laiapõhjalist poliitikauurimist.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikult kriitiline suhtumine rohepöörde rahastamisse ja toetuste mehhanismidesse kui maksumaksja koormava kuluallikana. Väljendatakse muret energiahindade tõusu, riiklike toetusvahendite kulude ja efektiivsuse kohta ning rõhutatakse, et peame kaaluma odavamat, realistlikumat lähenemist. Seisukoht: hindade ja koormuste tasakaal ning energiajulgeoleku tagamine ei tohi kaaluda liigselt riigi eelarvet.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalseks dimensiooniks esile tõstetud usalduse langus valitsuse vastu (21% usaldus) ning energia kättesaadavuse ja hinnatõusu mõju ühiskonnale. Näitab, et energiapoliitika mõjutab avalikku usaldust ja ühiskondlikku heaolu, kuid erialaselt ei käsitleta laiemalt teisi sotsiaalseid küsimusi (nt haridus-, migratsiooni- vm).
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Eelnõu 555 SE teise lugemise kriitiline käsitlemine; peamine fookus on eelnõu pragmaatse teostatavuse ja kogupoliitilise mõju hindamine. Otsesed soovitused puuduvad – rõhutatakse terviklikkuse ja realistlikkuse vajadust ning Kiisa jaama müümise keelamist kui olulist punkti. Näitab ametlikku positsiooni eelnõu vastu või selle paremini läbikaalutud variandi otsimist, kuid ei kirjuta konkreetseid alternatiivseid ettepanekuid.
4 Analüüsitud kõnesid