Päevakorra profiil: Lauri Laats
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kolmas lugemine
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja on tugevalt opositsiooniline põhiseaduse 536 SE eelnõu suhtes, rõhutades, et otsus jätab 150 000 inimest gruppi, keda ta ei usalda, ning ohustab õigusriigi põhimõtteid. Ta toob esile kaasatuse ja õigusemõistmise väärtused ning rõhutab pikaajaliste elukohaga inimeste kohtlemise peensusi sõltumata passist. Tehniline või poliitikaalgne joon keskendub üldisele õigusriigi kaitsmisele ja õiguste tagamisele; konkreetseid sotsiaal- või majanduspoliitilisi lahendusi ei esitle.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja viitab julgeolekuaspektide kõrvalejätmisele ning kasutab protokollide viiteid kui tõendusmaterjali, et põhiseaduse muudatused oleksid valede või ebaolulised turvaküsimuste arvessevõtmisel. Ta ei esitle sügavat tehnilist ekspertiisi, kuid näitab teadlikkust menetlustoimingute ja protokollide tähtsusest arutelus. See tasand on peamiselt argumentative ja evidentsipõhine, mitte tehniliselt detailne.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rhetorika on combatiivne ja emotsionaalne, kasutades tugevaid retoorse küsimusi ning isiklikke märke (“Kas nad ikkagi usuvad, et meil on õigusriik?”). Samas ilmneb ka mõnevõrra faktide viitamise tõsine toon (protokollid), mis lisab arutlusele kaaluka, kuid kriitilise nappusega argumendi.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja näitab aktiivset parlamentaarset osalemist: viitab komisjoni koosolekutel osalemisele ning rõhutab, et arutelu ja julgeolekuküsimused on läbi parlamentaarse protsessi käinud. Samuti puudutab ta kolmanda lugemise konteksti ja menetluse käiku.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine opositsiooniline positsioon on kriitiline seoses eelnõu menetlusega ja sisulise aluseta julgeolekuküsimuste kõrvale jätmisega. Ta leiab, et riigi õiguskindlus ja usaldus on ohustatud ning rõhutab, et opositsioon kritiseerib koalitsiooni mõtteviisi ja menetlust. Intensiivsus: kõrge, otsene ja emotsionaalselt laetud.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kuigi kõneleja tõstab esile cross-party diskussioonide olemasolu (viide opositsioonipoliitikutest ja koalitsioonipoliitikutest) ning kogub tõendeid protokollidest, ei esita ta konkreetsaid koostöövorme ega koalitsioonilised koostööotsuseid. Ta näitab mõnevõrra avatud suhtumist mitmeparteilisele arutelule, kuid samas rõhutab, et tulemused ei vasta tema hinnangul õiguspärasusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Riiklik/laiaulatuslik fookus; puudub regionaalne keskendumine või esile tõstetud konkreetne piirkond.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandus- või sotsiaalmajanduslike küsimuste mainimist pole esitatud; seetõttu puudub otsene majanduslik positsioon.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete küsimuste seas on keskmes pikaajaliste elanikke сал 150 000 inimese õigused ja kaasatus. Onemärgitud, et need inimesed on enamasti siin sündinud ja elanud ning passiline või kodakondsuseta staatus on osa arutlusest. Õigusriigi ja õigustega tagatud kaasatus on esile tõstetud kui olulised väärtused.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Legislaatori prioriteediks on Eesti Vabariigi põhiseaduse 536 SE eelnõu kolmas lugemine ning selle menetluse kriitika. Ta rõhutab, et julgeolekuküsimused on varasemalt esile tõstetud, kuid on väidetavalt kiiresti kõrvale jäänud; seetõttu on ta keskendunud legisaatori protsessi legitiimsusele ja alusmüütidele, mitte konkreetsete muutuste tehnilisele sisule.
2 Analüüsitud kõnesid