Päevakorra profiil: Lauri Laats

Arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta (nr 797)

2025-10-06

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub tugevale vastuseisule koolitoidu ebapiisavale riiklikule rahastamisele, mis on jäänud ajale jalgu (1 euro standard 2018 vs 2025). Seisukoht on tulemuspõhine, rõhutades, et praegune rahastus ei taga lastele piisavat kvaliteeti, mille tulemuseks on toidu raiskamine. Kõneleja kritiseerib valitsust sekkumisest keeldumise ja vastutuse kohalikele omavalitsustele suunamise eest.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi koolitoidu rahastamise detailidest, viidates konkreetselt 2018. aasta 1-eurosele standardile ja selle ostujõu võrdlusele 2025. aastaga. Ekspertiis tugineb tugevalt praktilisele tagasisidele, eriti koolidirektorite jutule toidu raiskamise ja laste mittesöömise kohta. Kasutatakse majanduslikku argumenti inflatsiooni mõju kohta toiduainete kogusele ja kvaliteedile.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja otsene, kasutades ministrile suunatud teravaid ja retoorilisi küsimusi, mis nõuavad isiklikku vastutust (nt "mitu korda te sõite seal lõunat"). Kõneleja tasakaalustab loogilist argumenti (inflatsiooni mõju) emotsionaalse apellatsiooniga (lapsed ei söö), rõhutades olukorra ebanormaalsust. Toon on kiireloomuline ja konfronteeriv.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivselt kogunud tagasisidet (saadud "päris palju"), mis viitab tihedale suhtlusele koolide ja kohalike osapooltega. Konkreetne esinemine on seotud formaalse arupärimisega, mis näitab seadusandlikku tegevust poliitika muutmise suunas. Mainitakse Tallinna koolide külastamise vajalikkust, vihjates vajadusele kohapeal olukorraga tutvuda.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud ministrile ja valitsusele, keda kritiseeritakse vananenud rahastusstandardi hoidmise ja sekkumisest keeldumise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, kuna valitsus suunab vastutuse kohalikele omavalitsustele. Rünnaku intensiivsus on tugev, nõudes ministrilt isiklikku kogemust olukorraga.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on riiklikul rahastamispoliitikal, kuid probleemi illustreerimiseks kasutatakse spetsiifilist näidet, viidates Tallinna koolide külastamisele ja sealsetele oludele. See rõhutab, et riiklik probleem avaldub teravalt ka pealinnas.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad inflatsiooni otsest negatiivset mõju riiklike teenuste kvaliteedile, nõudes riikliku kulutamise standardite kiiret korrigeerimist. Vastustatakse olukorda, kus 2018. aasta euro ostujõudu eeldati samana 2025. aastal, mis viitab vajadusele suurendada riiklikke eraldisi vastavalt elukallidusele.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on suunatud laste heaolule ja haridusele, rõhutades vajadust tagada kvaliteetne koolitoit. Kõneleja rõhutab, et laste keeldumine lõunat söömast on ebanormaalne sotsiaalne probleem, mis on otseselt seotud riikliku rahastamise puudujääkidega.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud olemasoleva poliitika muutmisele ja eelarveeraldiste korrigeerimisele koolitoidu rahastamisel. Tegevus toimub arupärimise vormis, mille eesmärk on sundida ministrit vastutust võtma ja rahastusstandardeid ajakohastama, et tagada toidu kvaliteet.

2 Analüüsitud kõnesid