Päevakorra profiil: Lauri Laats

Esineja seob maksupoliitika alailu küsimustes valitsuse jõuliste maksutõusude ohjamisega ning nimetab praegust süsteemi “maksupõruks”, mille mõju tuleb hinnata ja mille eest ta soovib suuremat arutelu Riigikogus. Ta on kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes ning toob välja vajaduse mõju jaotust ning vastuseid enne järgmisi samme; rõhutab, et maksupoliitika peab olema rättimisel ja õiglasem pereinimeste jaoks. Teises kõnes avaldub selge opositsioon pankade kasumi maksustamise osas ning samaaegselt pooldab pangamaksu, kuid on seisukohal, et automaksu tuleb muuta perede heaks (näiteks lastega peredele automaksu nullmääraga).

Kasutab konkreetseid andmeid maksupoliitika kontekstis: 2023–2024 pankade kasum ja selle mõju ning 137 miljonit registreerimistasu ning 99 miljonit mootorsõiduki maksust arvestades arutelu. Viitab demograafilisele pildile ja automüügikõnede signaalidele, rõhutades majanduse ja perede igapäevaelu seoseid. Esitab ka operatiivseid mõistatusi—nt offline-süsteemide vajadus toidukaubanduse tagamiseks – mis näitab tehnilise jaotuse ning praktilise rakenduse teadmist maksupoliitika kontekstis.

Kõne on kallutatud töine ja otsepöördunud, kasutades tabavaid metafoore nagu “maksupõrgu” ja “maksufestival”. Ton võib olla nii kriitiline kui ka sooviv koostööd, ühendades emotsionaalse rõhu ja faktipõhise argumentatsiooni. Kasutatakse küsimusi ja viiteid ajastule (nt kuupäevad) ning otsest kõnet Riigikogu esimehele, mis rõhutab arutelu vajalikkust.

Kaks kõnet toimusid sama päeval (2025-01-29) Riigikogus, keskendudes maksupoliitikale ja selle mõjude arutelule. Viitab lähitulevikule, eriti 8. veebruarile, millal arutelu või tegevus võiks jätkuda. Esineja näitab järjepidevat teavituse ning ministrile korralduse edastamise sooviga, mis viitab regulaarsele, ülestõstetud tellimuste ja vastuste tsüklile Riigikogus.

Põhijoones vaidlustab valitsuse maksupoliitika kui ebaõiglast ja majandusele kahjulikku, rõhutades “maksupõrgu” teket ja kajastades muret igapäevase toimetuleku üle. Samas on siiski nõutud näidata erimajanduslikku lähenemist (pangamaksu pooldamine) ja kriitiline suhtumine autode maksustamisele; toob välja, et perede lastega olukord tuleb arvestada ning pakub võimalikku kompensatsiooni (automaksu nullmäärast).

Pragmaatiline ning peamiselt autori enda partei vaadetel põhinev; koostööavaldus puudub laiapõhjalises koalitsioonis, kuid väljendab valmisolekut vastavale ministrile korraldusi edastada ja arutelus selgitusi otsida. Põhijoones rõhutab, et leppimine peab toimuma läbi Riigikogu ja ministrite koostöön, kuigi konkreetseid eeldusi koalitsioonile või vastastega kompromisse ei nimeta.

Riiklik ja Riigikogu tasandile keskenduv; puuduvad regionaalsed või piirkondlikud erandid või keskendumised. Kõne rõhuasetus on ülemaailmselt kehtivate maksudepoliitikate ja riigi majanduslike mõjude arutamisel, mitte konkreetsete regioonide probleemide lahendamisel.

Majanduspoliitikas on keskne asjaolu maksustamise õiglus ja mõju tarbimisele ning perele. Toetatakse panganduslikke maksude kasutamist (pangamaks), kuid tõrjutakse autode maksustamise suhtes paintitud ebaõiglust (eriti lastega pered). Soovitakse lastega peredele automaksu nullmäär, kaasa arvatud üldise maksustamise ümberkujundamise kaalutlemine, et vältida liigset koormust igapäevasele tarbimisele ja perede finantskävulusele.

Rõhutatakse sotsiaalset õiglust ja perede heaolu: tähelepanu keskmes on lasterikkad pered ja nende igapäevane toimetulek. Teenindussektorite, eriti kinnikiilunud ostud ja toidukaupade ostmine olukorras, kus elekter võivad olla katkestused, samuti maksusüsteemi mõju elatustasemele on olulised emulsioonid. Soovitatakse erandeid ja otstarbekat maksulaadi, mis arvestab perede finantskoormust.

Põhieesmärk on maksupoliitika regulatsioonide ja maksustamise instrumentide arutelu Riigikogu tasandil: bankade maksustamise seaduslik raamistik ning automaksu ja registreerimistasude kaalumine. Esile tõstetakse vajadust Riigikogul jälgida ja esitada ülevaateid maksutõusude mõjust ning ministritele suunatud korralduse kaudu reageerida ning vajadusel seadusandlikke muudatusi teha.