Päevakorra profiil: Lauri Laats
Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE) esimene lugemine
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Põhiliseks seisukohaks on Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine, kus palga maksmine on seotud liikme tööpanusega (osalemine täiskogul ja komisjonide töös). On tugev [kõnekäik] poolt esitatud mudeli poolest (85% osalus -> 100% palgast; madalama osaluse korral suuremad kärped), ning rõhutab vajadust ühiskondliku solidaarsuse ja õiglustunde jaoks. Seisab pragmaatiliselt ka kuluhüvitiste kärpimise ja täiendavate põhjuste (lähetused, haigusleht jne) kaalumise eest, kuid püsib kindlalt, et süsteem peab olema läbipaistev ja õiglane.
12 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kasutab rahvusvahelisi näiteid ja protokolle (Belgia, Austria, Rootsi, Läti, Leedu jt) ning toob konkreetseid osalus- ja palgaprogramme näitena. Viitab Riigikogu kodulehe statistikale, erisustele ja konkreetsetele protsentidele (85%, 70%, 50%, 15% lõtk) ning selgitab süsteemi toimimist ja kontrollimehhanisme. Näitab kompetentsi võrrelisel parlamentide praktikatel ning rakendatavate mudelite kirjeldamisel.
12 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on peamiselt rahumeelne ja faktipõhine, kuid kasutab tugevat argumentatsioonilist puust ja pehmet retoorikat; toob konkreetsed näited ning võrreldavaid riike, et kinnitada oma ettepanekute õiguspärasust. Sees on kriitiline toon koalitsiooni suhtes ja koostöövalmis, kuid samas otsusekindel seoses õigluse ja läbipaistvusega. Tekstis esinevad nii küsimused kui kinnitused ning rahulik, kuid mõneti vaidluslaadne avalik arutelu stiil.
12 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Osales 10.12.2024 toimunud arutelus esimese lugemise raames; viitab, et eile toimus esimene lugemine ja teine lugemine on ootel. Kordub võrdluste kasutamine teiste riikide praktikaga ning rõhutab vajadust jätkuva arutelu ja paranduste esitamiseks teisel lugemisel. On esinduslikult keskendunud Riigikogu töö kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamise teemadele.
12 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Klassikaline koalitsiooni kriitika ja opositsiooni näited – süüdistused koalitsiooni ühtlase käitumise vastu, võimuvõrgustiku problemid ning suhtumine eelnõudesse, mis tegelikult võiksid riigi tasakaalustamist aidata. Arutatud on, et koalitsioon ei toeta ettepanekuid, mida rahvas ja opositsioon soovivad, ning on keskendunud poliitilisele kompromissile, mitte sisulisele tegutsemisele. Sisevõitlusena näitab tugevat kriitikat ning nõuab selgeid reegleid ja ühtset läbipaistvust.
12 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab valmisolekut koostööks ja paremaks koostoimetamiseks: rõhutab, et teeb koostööd fraktsioonide ja kolleegidega, esitab parandusi teisel lugemisel ning on avatud kõigile headele ettepanekutele. Soovib ühiselt kujundada korrastatud süsteemi ja jagada ideid, sealhulgas erinevate riikide näiteid. Eelistab kõiki osapooli kaasavat lähenemist.
12 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Räägib regionaalsest ebavõrdsusest ja regionaalse poliitika puudulikkusest: toob välja valimisringkondade väljalange, palgaerinevused piirkondade lõikes (nt Harjumaa vs Kagu-Eesti) ning regionaalse teenuste kättesaadavuse mõju. Kriitiline näitab, et regionaalpoliitika vajab paremat realiseerimist ning asjakohaseid arutelusid riigipoliitikas.
12 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusteemad ja maksupoliitika on esile tõstetud: vastandab koalitsiooni plaanid makse kohta, toetab toidukäibemaksu langetamist, kritiseerib pangadelt solidaarsusmakse ja rõhutab vajadust solidaarsusest ning õiglust riigi maksupoliitikas. Soovib kuluhüvitiste kärpeid ja palgakriitereid, mis seovad töötasu tegeliku tööpanusega. Viitab ettevõtluskeskkonna ja majanduse heaolule, kuid ei pruugi esitada lõplikku majanduspoliitilist programmi.
12 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Rõhutab eetilist ja ühiskondlikku õiglust: julgustab mõistliku haigus- ja vanemapuhkuste käsitlemist ning tõstab esile vajadust Riigikogu tööjõu tasemete läbipaistvust, et valijad näeksid, kes on kohustused täitnud. Rõhutab solidaarsust ja avalikku usaldust Riigikogu vastu ning pöörab tähelepanu esinduskulude läbipaistvusele kui osa sotsiaalse vastutuse suurendamisest.
12 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhieesmärk on Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduseelnõu (528 SE) esimene lugemine ning kaasnevad reguleerimised kuluhüvitiste osas. Esineja tähistab, et teises lugemises saab arutada ja esitada paranduste vastavalt osalusele ning plaanib võrrelda erinevate riikide praktikaid ning lisada põhjendatud puudumiste erisusi. Seisab, et seaduseeldu võiks rakendada järk-järgult ning võtta kasutusele varasemate osade – tööpanus, puudumiste põhjused, kuluhüvitised – ühtse regulatsiooni.
12 Analüüsitud kõnesid