Päevakorra profiil: Lauri Laats

Põhiline seisukoht keskendub toiduainete käibemaksu alandamisele (5%) ning koalitsiooni käibemaksupoliitika kriitikale. Ta rõhutab, et hetkel valitsuse maksupoliitika suurendab hindade kasvu ja koormab enim madalama ja keskmise palgaga inimesi ning regionaalselt suuremaid lõhesid. On vastu võimalikele käibemaksu suurendustele ja näeb eeskuju Euroopa riikidest, kus toiduainetele on rakendatud erisusi; rõhutab vajadust majanduse turgutada ja tarbijate eluvõimet parandada. Seisukoht on tugevasti poliitika- ja väärtuspõhine, suunatud tarbijaeestlike tingimuste parandamisele ning kohalikku tootmist toetavale majanduspoliitikale.

Omab selget teadmistebaasi toiduainete maksustamisest Euroopa Liidus (27 liikmesriiki) ja toiduainete hinnakujundusest. Viitab konkreetsetele näidetele (Austria, Belgia, Taani) ning toob välja erinevad käibemaksumäärad toiduainetele. Kasutab täpseid numbreid (nt 40% hinnatõus, 24%–25% käibemaks, 20% alusmäär) ja võrdlusi, et põhjendada seisukohti ning näidata erinevate liikmesriikide praktikat. Esitab eristavaid näiteid toidutoodete maksustamise mõju kohta tootjatele ja tarbijatele.

Rõhk on otsusekindlal, otsekoheses ja mõnevõrra vahetu toonil; kasutab emotsionaalseid vivise ning faktipõhiseid võrdlusi (EU riigid, hinnad, palgad). Tekitab põhiteesi läbi küsimuste ja näidete (nt Hispaania oliiviõli näide, turismi mõju). Tekstides on tihti kutsuv ja kaasav stiil („Kutsun teid kõiki…“), kuid samas ka kriitiline ja laiapõhjaline argumentatsioon ning suurte üldistuste asemel konkreetsete andmete kasutamine.

Näitab järjepidevat osavõttu ja kaasa rääkimist Riigikogu aruteludes 7. novembril 2024, keskendudes toiduainete käibemaksu alandamise teemadele ning koalitsiooni maksupoliitika kriitikale. Viitab regulaarselt Keskerakonna eelnõude esitamisele ja nende menetlusse võtmiseks survet avaldamisele. Teatab ka aktiivsest osalusest avalikes meediavaldustes ning märgib eelnõude nelja-aastast labori- ja menetlusringi ning vajadust kiiremale menetlusele.

Peamine vastasseis on koalitsioonipoliitikaga: kritiseeritakse valitsuse maksupoliitikat, rõhutatakse toidukaupade hindade kasvu ja vajadust käibemaksu alandada. Toiduainete käibemaksu alandamise eelnõu esitlejate puhul on otsene vastuseism koalitsiooni plaanidele suurendada või mitte alandada toiduainete makse. Märgitakse ka, et teised erakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsid) ei pruugi alati jagada sama vaadet, kuid üldine suund on valitsuse poliitika vastu olla ning lahenduste otsimine eelnõude kaudu on esmatähtis.

Toonib välja vajaduse leida konsensus ja kutsuda erinevaid riigikogu liikmeid koostööle („Kutsun teid kõiki olema riigimehed…“). Kujutab endas valmisolekut teha koostööd erinevate erakondadega ja kasutada eelnõude kiire menetluse suunas koosmõjusid. Samas rõhutab ka konkreetseid Keskerakonna lahendustegevusi ning nõuab nende kiiret menetlusse võtmist põhiseaduskomisjonis.

Regioonide kontekst esitatakse peamiselt regionaalse ebavõrdsuse ja elatustaseme võrdluste kaudu (Harjumaa vs Kagu-Eesti; toiduhinnad samad, palgad erinevad). Teema on laiemalt riiklik, kuid kasutatakse regionaalse ebavõrdsuse näiteid (toidukorv, palkade erinevused) probleemide illustreerimiseks. Ei tuuakse konkreetset regionaalset poliitikat, kuid keskendutakse selle mõju laiemale Eesti elanikkonnale.

Eksponeerib laiaulatuslikku majanduspoliitilist lähenemist: eelistab toiduainete käibemaksu alandamist ja toob esile toidukraami hindade langetamise majanduskasvu ja tarbijate koormuse vähendamiseks. Kriitikaga seostatakse valitsuse maksumuudatusi (käibemaksu tõstmine) ja rõhutatakse vajadust soodustada kohalike tootjate konkurentsivõimet ning turismi edendamist. Toob välja Euroopa Liidu praktika ja soovitab õppida teistest riikidest, et vältida tarbijate ülemäärast koormust.

Põhirõhk on elatustaseme ja tarbijate sissetulekute kaitsel; rõhutatakse inflatsiooni ja hinnatõusu mõju hõlmustatud elanikkonnale ning regionaalse ebavõrdsuse probleeme. Ei käsitleta laialdaselt sotsiaalseid või eetilisi küsimusi väljaspool majanduslikku mõju, kuid sotsiaalset mõju (kõrgemad hinnad, odavama toidu vajadus) esitatakse kui peamine argument.

Põhieesmärk on läbivaid seadusandlikke ettepanekuid: toiduainete käibemaksu alandamine (492 OE) esimene lugemine; plaanid kiirendada Keskerakonna eelnõu menetlust põhiseaduskomisjonis. Teine suur prioriteet on Riigikogu liikme palga seaduslik seos tööpanusega ning selle eelnõu kiire menetlusse võtmine. Lisaks mainitakse Rail Balticu uurimiskomisjoni moodustamist ja selle seost päevakorra paigutusega, et suurendada kohalolekut ja koostööd.