Päevakorra profiil: Lauri Laats

Eelnõu 504 SE tugev toetus Keskerakonna fraktsioonis: muudetud haigushüvitise süstemi poolest töötaja esimene päev jääks tema kanda, teine–neljas päev tööandja, alates viiendast päevast hüvitab Tervisekassa ning haigushüvitise suurendamine 80%-ni. Esitatud põhjendus keskendub õigusele ja majanduslikule kannatusele: riigi suurem kohustus oodatakse vähendavat töövõimetuse kahju ja suurendavat toodangu väärtust. Samas süüdistatakse praegust valitsust majanduse koormamises ning nõutakse suuremat riiklikku toetamist, et tasakaalustada kasvavaid kulutusi. Lähtutakse poliitika‑ ja tulemuskeskset lähendust, rõhutades vajadust kiiremini parandada töövõimet ja vältida haiguslehtede vahelt minekut tööle.

Esineja kasutab konkreetseid numbreid: 3,4 miljonit haiguspäeva, 417 000 juhtumit aastas, otsesed kulud 2–3% SKP-st ning 800–1,2 miljardit eurot, lisades kaudsed kulud. Viidatakse 49,3 miljoni euro juurde kui lisa‑kulus; viitab Sotsiaalministeeriumi arvutustele ning ameti tasandil tehtud analüüsile. Kasutatakse termineid nagu haigushüvitise kord, omavastutus, ning osutatakse sõltuvusele riigi, tööandjate ja töötajate vahelises jagunemises.

Rõhutatult faktipõhine ja veidi poleemiline toon; avauses ja küsimuste vastustes kasutab osutust “hea küsija” ning “aitäh” viidetes; kombineerib emotsionaalset argumentatsiooni õiglusest ja majanduslikku diskursust, sealhulgas visuaalselt selgeid andmeid. Stiil on enimkirjeldav ning nõudlik, kuid püsib peamiselt formaalne ja argumentaalses võtmes.

Kõneleb 15.01.2025 sama päeva jooksul mitu korda, osaleb jätkuvas parlamendikomisjoni arutelus eelnõu kohta; kasutatakse dialogi vormi “hea küsija” ja “palun toetage” ning keskendutakse eelnõu arutelule esimese lugemise raames. Viitab komisjoni arutelude käigus toimunud aruteludele ja eelnevale kaalutlusele.

Kriitika keskendub valitsusele: majandustõusule tehtud puudumisele, maksude tõstmisele ning Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 koalitsioonile suunatud süüdistustele. Eelnõu esitatakse opositsioonilise fraktsiooni poolt toetusväärtusega, kuid opositsioon ei väida selgelt opositsiooni eelnõu vastu; pigem rõhutatakse alternatiivi ja suuremat riiklikku vastutust. Tunnetatud on tugev opozitsiooni ja kriitiline suhtumine valitsuse majanduspoliitikasse.

Fraktsiooniline retoorika: rõhutatakse “meie fraktsiooni arvates” ning “palun toetage” viisil koostööd, kuid puuduvad selged, laiemad bisopööra koalitsioonipotentsiaali märgid; näidatakse valmisolekut kompromissiks riigi ja ettevõtjate huvide tasakaalustamiseks, kuid peamiselt järgib esteetika ja poliitiline kontrast valitsusega.

Nationaalne, puuduvad konkreetsed piirkondlikud või regioonispetsiifilised viited; arutelu keskendub kogu Eesti kontekstile ja riigieelarvele.

Majanduspoliitikas rõhutatakse sotsiaalset turvastust ja tööhõivet: suurenenud riigikoormus haiguspäevade finantseerimisel, kuid oodatav suurenenud lisandväärtus ja SKP kasv läbi parema tööjõu tervise ning vähendatud haiguspäevade arvuga. Kirjeldatakse otseseid ja kaudseid kulusid, rõhutatakse lühemaajaliselt suuremat kulu, kuid pikaajaliselt potentsiaalset majanduslikku kasu. Kritiseeritakse praegust majandus- ja maksupoliitikat kui kinnisesse jaotusse viivat.

Fookus töötervishoiul ja tööohutusel ning haiguslehe käsitlusel: rõhutatakse õiglast sotsiaalset tagatiste süsteemi ja ennetava töö tähtsust; eelnõu eesmärk on vähendada haiguste levikut töökeskkonnas ning tagada töötajate parem haigestumisega toimetuleku määr. Tugev rõhk tööandjate ja riigi koostööle ning kehakultuuri ja tervishoiusüsteemi parendamisele.

Põhiväljaanne on eelnõu 504 SE esimene lugemine töötervishoiu-, tööohutuse- ja ravikindlustuse seaduste muutmiseks; esitati argumendid, milles kirjeldatakse muudetavat haigushüvitise registreeringut ja finantseerimisjaotust (töötaja esimene päev, tööandja päevad 2–4, riik alates 5. päevast) ning 80% palga hüvitise suurendamist. Rõhutatakse vajadust seaduse rakendamise kogukulude (49,3 mln) ning potentsiaalsete tulude ja majanduse kasu tasakaalustamiseks.