Täiskogu istungite kaupa: Kalle Laanet

Poliitiline fookus on õigusriigi tugevdamisel ja kriminaalmenetluse reformimisel, rõhutades vajadust selgete ja arusaadavate õigusnormide järele. Kõneleja kritiseerib tugevalt olukorda, kus seaduse tõlgendus saadakse üksnes kriminaalmenetluse kaudu, mis on tema hinnangul ebaõiglane ja karjuv ülekohus. Ta toetab oma puutumatuse eemaldamist, et menetlust kiirendada ja tõhusalt edasi viia.

Poliitiline positsioon keskendub seadusandluse tehnilisele korrastamisele ja tõhustamisele, rõhutades vajadust vältida seaduse sagedast muutmist (nt asendades konkreetse sihtasutuse nime üldise viitega). Toetatakse andmekaitse põhimõtete täpsustamist, muutes andmete säilitamise tähtaegade määramise kohustuslikuks, mis on igati mõistlik. Seisukoht on tugevalt protseduurikeskne ja suunatud seaduste kooskõla tagamisele.

Peamised poliitilised teemad on riigi julgeolek, kodakondsuse kontrolli tõhustamine DNA-testide abil ning e-residentsuse piiramine riskiriikide suhtes. Valitsuse poolt (Läänemets) on tugev rõhk turvalisusel ja pettuste vältimisel, eriti seoses Venemaa sõjaga Ukrainas. Opositsioon (Odinets) tõstatab küsimusi menetlusvigade ja laste kodakondsusetuse ohu kohta, pakkudes alternatiivina naturalisatsiooni. Poliitiline raamistik on tugevalt julgeolekust ja praktilistest vajadustest juhitud.

Põhiline poliitiline seisukoht jaguneb Nordica uurimiskomisjoni moodustamise toetajate (Seeder, Poolamets, Laats) ja vastaste (Laanet, Terras) vahel. Toetajad rõhutavad poliitilist vastutust, seadusandluse lünkade leidmist ja parlamendi töö efektiivsust, samas kui vastased peavad prioriteediks õiguskaitseorganite töö lõpuleviimist. Laats kritiseerib teravalt peaministri vastuseid, viidates valitsuse tegevuse puudulikule läbipaistvusele. Poliitiline raamistik on tugevalt suunatud riikliku tegevuse tulemuslikkuse ja vastutuse hindamisele.

Poliitiline rõhuasetus on tugevalt suunatud merejulgeoleku ja riigikaitse tugevdamisele, rõhutades vajadust kohandada õigusruumi vastavalt muutunud ohtudele Läänemerel. Kõneleja toetab jõuliselt eelnõu, mis annab riigile juurde võimekust reageerimiseks ja olukorrateadlikkuse tõstmiseks. Fookus on poliitika- ja julgeolekukesksel lähenemisel, viidates Läänemere muutumisele NATO sisemereks ja Ukraina sõja kogemustele.

Kõneleja roll on protseduuriline, esitades põhiseaduskomisjoni seisukohti ja menetluskäiku. Poliitiline seisukoht toetab eelnõu tagasilükkamist, kuna puudub piisav mõjuanalüüs ja eelistatakse pühade ja tähtpäevade süsteemi terviklikku vaatlemist. Rõhutati vajadust järgida Riigikogu kodu- ja töökorra seadust eelnõude täiskogusse saatmise ajaraami osas.

Peamine seisukoht on Rail Balticu uurimiskomisjoni moodustamise vastu, põhjendades seda dubleerimise vältimise vajadusega olemasolevate järelevalveorganite (Riigikontroll, Riigieelarve kontrolli erikomisjon) tööga. Seisukoht on tugevalt protseduuriline ja tulemuspõhine, rõhutades, et uurimiskomisjon ei ole "imerelv" probleemide lahendamiseks. Samas tunnistab kõneleja Rail Balticu projekti ääretut olulisust ja vajadust selguse järele selle rahastamises ja eesmärgipärasuses. Poliitiline raamistik on suunatud riigi efektiivsusele ja vastutusele.

Poliitiline fookus on riigikaitse rahastamisel, toetades tugevalt vajadust lisada lähiaastatel 1,6 miljardit eurot. Käsitlus on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes lahenduste leidmisele ja ühiskonna valmisolekule lisapanust vastu võtta. Küsimuse esitamisega rõhutatakse teema aktiivset arutelu meedias ja erinevates ringkondades.

Poliitiline fookus on suunatud kohtusüsteemi tõhususele ja reformivajadusele, toetades Riigikohtu esimehe muret menetlustempo aeglustumise pärast. Seisukoht on tulemuspõhine, rõhutades vajadust kaasajastamise järele, eriti kriminaalmenetluse ja digitaliseerimise osas. Samuti tuntakse muret kohtu rolli üle jälitustoiminguteks lubade andmisel ja küsitakse, kas väljastatud lubade arv on piisav või ebapiisav.

Tugev toetus õiguskantsleri ettepanekule, mis puudutab pankade keeldumist kontode avamisest. Rõhutatakse vajadust finantsasutuste põhjendamiskohustuse järele, eriti kui tegemist ei ole riigisaladusega. Seisukoht on suunatud õiguskindluse ja eraisikute/ettevõtlusvabaduse kaitsele, olles valdavalt poliitika- ja väärtuspõhine.